Kunstiteraapia

Allikas: Vikipeedia

Kunstiteraapia on strateegiline kunsti kasutamine terapeutilises kontekstis, et kindlaid terapeutilisi tulemusi saavutada[1].

Psühhoteraapia vorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunstiterpaaia kuulub psühhoteraapiate (täpsemalt humanistlike teraapiate) hulka ning on justkui toetav teraapiakoolkond, mis on tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, kuid peaaegu kõik psühhoterapeudid kasutavad selle elemente oma töös (v.a psühhoanalüüs). Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm (muusika, tants, kujutav kunst, kirjandus, luule jne).

Erinevate kunstivormidega tegeletakse kas eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes - seda kõike lähtudes kliendi eelistustest. Kunstiteraapia kontekstis on kõik meetodid, tehnikad ja materjalid kasutatavad - maalimine, joonistamine, kleepimine, kollaažtehnika, meisterdamine, voolimine, õmblemine, luuletamine, muusika saatel lõõgastumine, musitseerimine, liikumine jne.

Kuidas toimib ja kellele mõeldud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunsti üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove ja tundeid[1]. Kunsti abil on ennast tihti kergem väljendada kui rääkides. Kunstiteraapia aitab lastel/ noortel (ja ka täiskasvanutel) enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid väljendada[1]. Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunstilise eneseväljenduse oskusi ja kogemusi. Kõige olulisem on protsess ise, mille käigus toimub pingete vabastamine, hinge, vaimu ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine. Kunstiga tegelemine mõjub rahustavalt ja maandab stressi. See annab võimaluse olla endamisi ja vaadata endasse ning annab valikuvabaduse väljendada ennast nii, nagu inimene ise soovib[2]

Kunstiterapeut abistajana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunstiterapeut on inimese kõrval, et teda eneseavastusretkel saata ja toetada[2]. Terapeudi ülesandeks on luua turvaline keskkond, kus klient saaks kunsti kaudu jõuda oma sisemiste ressurssideni. Vaja läheb turvalist keskkonda ning kaaslast, saatjat, kes on toeks ja abiks[2]. Kunstiterapeut on truu kaaslane, kes ei jäta teid oma murega üksi, kuid samas jätab teile ruumi tegutsemiseks ning eneses selgusele jõudmises. Kunstiterapeut on teile abiks nii oma nõu kui ka oskustega, tuues välja olulise ning viidates sellele, mis jäi teie poolt märkamata. Kunstiterapeut aitab vajadusel valida sobiva meediumi, mis toetab teie eesmärke, vajadusi ja arengut[2].

Kunstiteraapia areng ja õppimisvõimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunstiteraapia kiire areng sai alguse peale Teist maailmasõda, mil kunstnikud asusid haiglatesse tööle. Eestis asutati Loovteraapiate Ühing 2004. aastal. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsuse alusel isik, kes on esitanud vastava avalduse, vastab põhikirjas sätestatud nõuetele (on läbinud loovteraapiate alase tasemeõppe või on läbinud sellega võrdsustatud ettevalmistuse) ning keda on kirjalikult soovitanud üks ühingu liige. Avaldusi liitumiseks saab esitada aastaringselt.

Loovteraapiat saab õppida Tallinna Ülikoolis, mis alustas kunstiterapeutide koolitamist 2007. aastal. Õppida saab Kunstide instituudis rakendusloome osakonnas, mis on loodud endise kultuuriosakonna baasil. Rakendusosakonnas saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes kunstiteraapiate erialal (muusikat, visuaalkunsti, tantsu ja liikumist ning psühhodraamat rakendavad teraapiad). Kunstiteraapiate tasemeõpe loob võimalused kunstide teraapilise rakendamise oskuste omandamiseks ning eeldused kujuneda professionaalselt küpseks terapeudiks edasise enesetäiendamise ja praktika käigus. Lisaks on võimalik võtta ka kõrvalaineid Loovusõpetuses, mis loob eeldused loovuse alaste teoreetiliste teadmiste ja loovuse avaldumist toetavate tehnikate omandamiseks nii lapse, täiskasvanu kui organisatsiooni tasandil.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Pehresson, D-E; Aguilera, M. E., 2007, Play Therapy: Overview and Implications for Counselors
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Kunst abiks lapse ja noore mõistmisel, Helen Tartes- Babkina, Tallinna Raamatutrükikoda