Kristjan Pett

From Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kristjan Pett (8. juuli 1915 Tartumaa Uderna Morjeni talu – 25. august 2016[1][2]) oli eesti sõjaväelane (leitnant), viimane Eestis elanud enne Teist maailmasõda Sõjakooli lõpetanud kaitseväe ohvitser.

Biograafia[edit | edit source]

Kristjan Pett õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis[3]. Pärast ajateenistust asus ta õppima Sõjakooli aspirantide kooli ning pärast kaheaastast praktikat läbis Sõjakooli katsed. Sõjakooli lõpetas 1939. aastal, järgmisel aastal anti talle nooremleitnandi auaste[1].

Leitnant Kristjan Pett teenis Eesti ratsaväerügemendis, mis 1941. aastal Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude käsul likvideeriti. 1941. aasta juulis põgenes Punaarmee 182. Eesti Laskurdiviisi 232. laskurpolgu rühmaülemana sõdinud leitnant Pett rindelt, sattudes seejärel Saksamaale Königsbergi vangilaagrisse.

1944. aasta kevadsuvel tegeles 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljoni Kiviõli Kristjan Petti kompanii Alutaguse piirkonnas veebruaris üle Peipsi jää tulnud Esimese Eesti Partisanide Brigaadi üksustega, kes olid välja jõudnud juba Tudu, Virunurme ja Mäetaguse jooneni. Esmalt tõkestati koos 2. Piirikaitserügemendi üksustega nende sissetungi sisemaale. Märtsikuu teisel nädalal sunniti partisaniüksused taanduma ja paarinädalase jälituslahinguga hävitati peaüksus täielikult. Ainult väikesel osal õnnestus pääseda läbi metsade Peipsi äärde ja üle jää tagasi. Seejärel likvideeriti hajutatud partisanigrupid Sirtsu soo ümbruse metsades, Murakasoos ja selle lõunatipus asuval Möurassaarel[4].

1944. aastal sai Saksa armee 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljoni koosseisus Lõuna-Eesti rindel sõdinud leitnant Pett haavata ning üksuse taganedes viidi ta laevaga Saksamaale Danzigisse (nüüd Gdansk). Seejärel suunati leitnant Petti pataljon Ida-Preisimaale Tilsiti linna (nüüd Sovetsk Kaliningradi oblastis) kaitsele, kus ta sattus taas vangistusse.

Vabanes vangistusest 1954. aastal. Pärast vabanemist sidus ta oma elu muusikaga, alustades õpinguid Tallinna Muusikakoolis. Edasi viis orkestrijuhi amet ta Kiviõlisse, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Innaga[1].

Isiklikku[edit | edit source]

Tema õde oli Helmi Mäelo. Pett on maetud Metsakalmistule[1].


Välislingid[edit | edit source]

Viited[edit | edit source]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kaitsevägi mälestab leitnant Kristjan Petti".
  2. Sissekanne kalmistute registris
  3. Kati Lumiste. "Erilise väega Eesti Naine". Eesti Naine, aprill 2009.
  4. Uno Masing. "Eesti SD Pataljoni sõduri Uno Masingu mälestused: MÄLESTUSKILDE II MAAILMASÕJAST".