Koriandriviljad

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Koriandrivili)
Koriandriviljad

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Sugukond Sarikalised Apiaceae
Perekond Koriander Coriandrum
Liik Aedkoriander

Koriandriviljadeks (Coriandri fructus) nimetatakse aedkoriandri täisküpsenud viljadest saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodumajapidamises.

Bioloogiliselt on koriandriviljad taime teatud elujärk milles on uue taime alged ja sobivate keskkonnatingimuste korral arenevad nii juurvarslehedõied ja taas viljad.

Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Droogiks korjatakse koriandrivilju siis, kui ligi 80% viljadest on saavutanud täisküpsuse.

Kuivatatakse temperatuuril 35–40 °C. Droog koosneb täisküpsenud viljadest.[1]

Euroopa farmakopöas käsitletakse droogina vaid selliseid koriandrivilju, mille eeterliku õli (Coriandri aetherolum) sisaldus on vähemalt 0,3%.

Päevane annus on 3[2] –7 grammi droogi.[3]

Seespidine kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse seedehäiretetest tingitud kõhupuhituse, maovalude, iivelduse ja oksendamise korral.[1]

Arütmia ja epilepsia (kergendab) korral suurendab naistel kiima ning puhastab ja paksendab verd. Toimib kerge rahustina.

Viljad soodustavad sapi ja maomahla eritust. Tõstavad söögiisu.

Vastunäidustused[muuda | muuda lähteteksti]

Ülitundlikkus koriandriviljade suhtes.

Hoiatus[muuda | muuda lähteteksti]

Aedkoriander on kerge narkootilise toimega ja maksa jaoks mürgine taim, seetõttu tuleks saadusi eelnevalt kuumtöödelda.[4]

Muud saadused[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Koriander

Koriandrivilju (koriandriseemneid) kasutatakse kulinaarias.

Koriandriviljades on 15–20% mittekuivavat õli.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ain Raal "Farmakognoosia" Tartu Ülikooli Kirjastus 2010 lk 277–278
  2. [1][alaline kõdulink], Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (inglise keeles)
  3. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 249-250, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  4. Aleksander Heintalu, Anneli Sihvart, "Vigala Sassi taimeravi", Pegasus, lk 29, 2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]