Konstantin Treffner
Sünniaeg | 13. oktoober 1885 |
---|---|
Sünnikoht | Koorküla vald, Viljandimaa |
Surmaaeg | 9. detsember 1978 |
Amet | haridusminister 1919-1920 |
Haridus | füüsika-matemaatika teaduskond |
Õppeasutus | Tartu Ülikool |
Eriala | matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetaja |
Konstantin Edmund Treffner (13. oktoober 1885 Koorküla vald, Viljandimaa – 9. detsember 1978 Tallinn) oli eesti haridustegelane ja koolijuht.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Konstantin Treffner sündis Helme kihelkonnas Koorküla vallas käsitöölise pojana. Õppis Koorküla vallakoolis, Paide linnakoolis (1896–1901) ning keskhariduse omandas Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, mille lõpetas 1905. Samal aastal astus Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda. Kui ülikool 1905. aasta rahutuste tagajärjel ajutiselt suleti, omandas ta Tartu Aleksandri Gümnaasiumi juures koduõpetaja kutse matemaatikas ja asus 1906. aasta alguses õpetaja ning kasvataja kohale H. Treffneri gümnaasiumis. Seal töötas ta kuni 1913. aastani, mil jätkas oma õpinguid ülikoolis. Üliõpilasena töötas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi õpetajana. Lõpetas 1917. aastal Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetaja kutsega matemaatika alal.
Sama aasta sügisel valiti ta Treffneri gümnaasiumi direktoriks. Oktoobrist 1919 kuni juulini 1920, oli ta haridusministriks Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses Töötas koolidirektorina kuni 1940. aastani. 1940. aastal kolis Tallinna, kus töötas matemaatikaõpetajana Tallinna 7. Keskkoolis (1940–1950), Tallinna Kalandustehnikumis (1950–1959) ja Tallinna Ehitustehnikumis (1952–1959).
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Pedagoogilise tegevuse kõrval võttis Treffner osa Eesti avalikust elust. Aastail 1917–1919 oli ta Eesti Kooliõpetajate Keskliidu esimees, hiljem pikemat aega Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige ja mitme õpetajate kongressi juhataja. Esimesel Balti riikide õpetajate kongressil Riias 1925. aastal oli ta Eesti delegatsiooni juht. 1921. aastast oli ta Tartu keskkoolide juhatajatekogu esimees. Treffneri ministriks olles töötati välja ja võeti vastu algkooliseadus, tehnikumiseadus, loodi üldine hariduskorraldus, plaaniti kutsekoolide avamist jms.
Konstantin Treffner oli tegev noorsoo organiseerimisel ning juhtimisel. Treffner oli aastaid üleriikliku skautide maleva peavanem ja Tartu skautide maleva vanem. Kui 1930. aastal kutsuti ellu noorkotkaste ülemaaline noorsoo-organisatsioon, asus ta noorkotkaste maleva abivanemaks ja hiljem Treffneri gümnaasiumi noorkotkaste malevkonna vanemaks. Kaitseliidu idee agara pooldajana oli ta tegev Tartu õppurmalevkonna juhatuse liikmena. Oli ajakirja Eesti Skaut vastutav toimetaja (1921–1931) ja ajakirja Tõusmed vastutav toimetaja (1926–1927).
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Konstantin Treffner oli Hugo Treffneri lellepoja pojapoeg.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Eelnev Juhan Kartau |
Eesti haridusminister 1919 – 1920 |
Järgnev Friedrich Sauer |
Allikas
[muuda | muuda lähteteksti]- Koolidirektor K. Treffner 50-aastane - Uus Eesti 12.10.1935
- Eesti pedagoogid
- Eesti haridusministrid
- Kaitseliidu Tartu maleva liikmed
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktorid
- Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased
- Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid
- Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid
- Pärnamäe kalmistule maetud
- Sündinud 1885
- Surnud 1978