Mine sisu juurde

Kolme Kuristiku tamm

Allikas: Vikipeedia
Paisu ehitus 2006. aastal
Kolme Kuristiku tamm 2004. aastal

Kolme Kuristiku tamm (kasutatakse ka nimekuju Kolme Kuru tamm; lihtsustatud hiina kirjas 长江三峡大坝; traditsioonilises hiina kirjas 長江三峽大壩; pinyin: Chángjiāng Sānxiá Dàbà) on Jangtse jõel asuv, maailma suurimate hulka kuuluv pais. Asub Hubei provintsi Yichangi ringkonna õigustega linnas.

Paisu ehitamist alustati 1994. aastal ja see sai täielikult valmis ning avati pidulikult 2012. aastal.

Paisu tekitatud veehoidla jätab vee alla 1000 km2. Üleujutatavate alade tõttu pidi elukohta vahetama 1,9 miljonit inimest.

Kolme Kuristiku tamm on Hiinas Suure Hiina müüri järel suuruselt teine ehitis. Samuti on hiiglaslik ehituse eelarve, 60 miljardit USA dollarit. Paisu pikkus on 2335 meetrit ja kõrgus 101 meetrit. Pais asub merest 1500 km kaugusel.

Paisu kasutava hüdroelektrijaama võimsus 2006. aastal oli 9,8 GW. Pärast täielikku valmimist 2012. aastal on võimsus kasvanud 22,4 GW-ini ja see on suurim hüdroelektrijaam maailmas.

Paisu rajamisega loodetakse reguleerida jõe voolurežiimi. Ainuüksi 20. sajandil hukkus Jangtse üleujutustes üle 300 000 inimese. Samuti loodetakse parandada laevaliiklust.

1919. aastal tuli Sun Yat-Senil mõte ehitada Kolme Kuristiku Tamm. Ta väitis, et tamm suudaks toota 22 gigavatti elektrit. Eeltööd hakati tegema 1932. aastal, kuid sõja tõttu jäid tööd pooleli.

1944. aastal tegi John L. Savage nn Jangtse jõe projekti ettepaneku. 54 Hiina inseneri viidi Ameerika Ühendriikidesse tammiehitust õppima, aga rahutuste tõttu jäi ka see pooleli.

Jangtse jõel oli 1954. aastal järjekordne suur üleujutus, kus hukkus 33 000 inimest. Pärast katastroofi tõusis tammi ehitamise plaan jälle päevakorda.

Kolme Kuristiku Tammi ehitamine kiideti heaks Hiina 1992. aasta rahvakongressil ning ehitust alustati 1994. aastal.

Suurim oht on jõe võimalik kinnikasvamine. Keskkonnakaitsjad hoiatavad tohutu saastumise eest, kuna vee alla jäi sadu asulaid ja tehaseid. Samuti kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist.

Probleeme võib tekitada ka tammi taha kogunev muda, nagu on toimunud Aswāni HEJ puhul Niiluse jõel. Seoses muda voolu takistamisega jäävad ka suured põllumassiivid ilma looduslikust väetisest ehk mudast nagu juhtus Egiptuses.

Hiina riigimeedia teadete järgi (2010. aasta suvi) koguneb tammi taha vihmaperioodiga tohutu hulk prügi, millest päevas suudetakse kokku koguda 3000 tonni. Prügikiht veepinnal on rohkem kui poole meetri paksune ja ähvardab ummistada lüüside väravad ning seab ohtu laevaliikluse jõel.[1]

Tammi peetakse üheks põhisüüdlaseks järvevaala väljasuremisel[viide?].

1. Üleujutuste vähendamine. Jangtse jõel on olnud mitmeid üleujutusi, kus on hukkunud tuhandeid ja tekkinud suurt rahalist kahju. Pais hoiaks üleujutusi ära 22.15 miljardi kuupmeetri suuruse veehoidla abil.

2. Elektrienergia tootmine. Tänu paisule ei pea Hiina nii palju tuginema kivisöest toodetud energiale, mis omakorda vähendab kasvuhoonegaaside teket.

3. Navigeerimine. Pais aitab laevadel liigelda üles- ja allavoolu, see tagab transpordi mereni välja.

4. Turism. Kolme Kuristiku Tamm on saanud turistide seas kuulsaks vaatamisväärsuseks oma massiivsuse tõttu. 2015. aastal külastas tammi üle 2 miljoni turisti. [2] [3]

  1. Garbage islands threaten Three Gorges Dam, msnbc.com, 2. august 2010.
  2. Andrei Hvostov (18. MAI 2006). "Kolme Kuru hirm". Eesti Ekspress. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.08.2020. Vaadatud 30.05.2019. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  3. Ülo Vaher (8.08.2010). "Hiina hiiglase kolm vägitegu". Tehnikamaailm. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.05.2019. Vaadatud 30.05.2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]