Jaanus Nurmoja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaanus Nurmoja

Jaanus Nurmoja (sündinud 23. juunil 1967 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik ja muusik, meeskoori Rakvere dirigent. 1990. aastatel töötas ta Eesti Raadio uudistetoimetuses, hiljem linnavalitsuse pressiesindajana Tallinnas ja Rakveres; teinud lühikest aega ka teletööd. Muusikuna on tema tegevuses esikohal olnud koorilaul ja helilooming, koorijuhina tegutseb alates 2012. aastast. Kodanikuaktivistina on ta alates 2013. aasta sügisest olnud aktiivseim tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) eestkõneleja Eestis. 2019. aasta riigikogu valimistel kandideerib Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Lääne-Virumaal.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Tallinna 1. Keskkooli (Gustav Adolfi Gümnaasium) prantsuse keele klassi lõpetamist 1985. aastal õppis Jaanus Nurmoja Tartu Ülikoolis ajakirjandust (diplom 1993). Lisaks on ta täiendanud end ajakirjanikele, omavalitsusametnikele ja koorijuhtidele suunatud koolitustel.

Muusikas on Jaanus Nurmoja olnud valdavalt iseõppija. Sellealaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi on ta ammutanud järk-järgult nii oma muusikakooliharidusega isalt (Edgar Nurmoja, 1921–2000), noorte puhkpilliorkestris alti ja tuubat õppides ja mängides (1980–1985, Tallinna Pioneeride Palee / Huvikeskuse Kullo puhkpilliorkester, dirigent Arne Haasma) kui ka alates 1982. aastast koorides (Tallinna 1. keskkooli kammerkoor, Tallinna Koolinoorte Segakoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, kammerkoor Non Troppo, Estonia Seltsi Segakoor, meeskoor Rakvere, kammerkoor Solare) lauldes.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanus Nurmoja töötas aastatel 2003–2010 ja 2010–2011 Rakvere Linnavalitsuse info ja avalike suhete spetsialistina, keskendudes linna tuntuse suurendamisele üleriigilises meedias ning kutsudes ellu ajalehe Rakvere Sõnumid (ilmus mõningate vaheaegadega 2004–2009), hiljem ka linna suhtlusmeediaväljundi Facebookis. Tulenevalt oma tööst linnavalitsuses oli 2011. aastal pressiesindaja II punklaulupeol "Anarchy in the E.U", mille vastu õnnestus äratada ka välismeedia huvi. Enim avalikku tunnustust pressiesindajana pälvis 2007. aasta tivolipõlenguga seotud kriisikommunikatsiooni eest.[1]

Enne Rakverre siirdumist töötas Jaanus Nurmoja samasugusel ametikohal Tallinna Linnakantselei pressiteenistuses ("Raepressis") aastail 1997–2002, veel varem aga toimetajana Eesti Raadio uudistetoimetuses (1990–1997). Aastail 2002–2003 osales SA Eesti Loodus telestuudio töös produtsendi, saatejuhi ja operaatorina.

Alates 2011. aastast tegutseb Jaanus Nurmoja vabakutselisena, tehes koostööd eelkõige kohalike ajalehtedega Virumaa Teataja ja Kuulutaja. Meeskoori Rakvere juhatab sügisest 2012.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanus Nurmoja heliloomingus on esikohal koorilaul, kuid esindatud on ka džäss, pop- ja rokkmuusika. Mõned tema teosed on avaldanud kirjastus SP Muusika.[2]

Esimesi heliloomingukatsetusi tegi Jaanus Nurmoja keskkooliõpilasena 1980. aastate keskpaiku. 1990. aastal sai ta Uno Naissoo nimelisel heliloominguvõistlusel diplomi laulude kategoorias ("Lähen ja naeran" segaansamblile, tekst T. Trubetsky). Eripreemia orkestratsiooni eest ja 5. koha pälvis Jaanus Nurmoja armastuslaulude konkursil "Armastuse valgus" Tallinnas 2013. aastal ("Leia üles mu valgus"; tekst N. Plutus; esitaja A. Bachblum).

Tema tegevus heliloojana sai märkimisväärse hoo sisse Rakveres koostöös kohalike muusikutega (Ahti Bachblum, Ermo Leuska, Ingmar Päid, Peep Pihlak, Vallo Vildak, Bonzo, Neeme Plutus, Elo Üleoja, Toivo Peäske). Jaanus Nurmoja eestvedamisel toimus 2008. aasta juunis kohalike autorite uudisloomingu kontsert "100% Eesti. 100% Rakvere", kus tutvustati ka tema mõningaid laule, mis olid mõeldud seni lavastamata muusikali "Plats" jaoks. Hiljem valmisid Virumaa Kammerorkestri tellimusel "Natus est Emmanuel" (2008, solistile, koorile ja orkestrile) ja "Aastaring" (2009, koorile ja orkestrile). Kammerkoori Solare repertuaaris on olnud ka "Öökuninganna" (1998/2001, tekst Villu Kangur), "Sanctus" (2011)[3] ja "Laudate Dominum" (1999).

Lootusrikka loomingulise koostöö Neeme Plutuse kui tekstiautoriga katkestas juba algstaadiumis viimase ootamatu surm 2009. aastal. Selle kiuste valmis siiski "Looda ja armasta" (2009, segakoorile ja orkestrile, tekst N. Plutus / J. Nurmoja), millest sai kammerkoori Solare CD nimilaul. Neeme Plutuse luulekogu "Päikesepistesonaat" ja CD "Majakas" esitlusel 2011. aastal jõudis publikuni ka rokkballaad "Rahu" (2008), mille tekst on samuti loodud kahasse Neeme Plutusega. Hiljem on Jaanus Nurmoja loonud Neeme Plutuse tekstile veel mitu koorilaulu – "Lähen üle vee" (2011) segakoorile ja klaverile, "Kevad" (2011) ja "Tagurpidi" (2013) meeskoorile jt.

Jaanus Nurmoja avalikult ettekantud heliloomingu hulgas on ka kaks lastelaulu. 2013. aastal Rakveres toimunud mudilaskooride festivalil "1 meel" kanti ette mõlemad – peo nimilaul "Üks meel" ning kaks aastat varem valminud "Riidekapikoll". Seni on ette kandmata "Mütsilaul kevadest" lastekoorile (2012, tekst Peep Pihlak). Ka osa Rakvere meeskvarteti HaLe MaJa repertuaarist on kvarteti liikme Jaanus Nurmoja loodud või arranžeeritud.

Tärkava koorihelilooja programmis "Sahtlist saali" osales Jaanus Nurmoja kuue teosega, millest lõppkontserdile pääses kaks Neeme Plutuse tekstile loodud segakooriteost: viieosaline tsükkel "Viis tundelendu Neeme Plutuse sõnadele" (lõppkontserdil esitati kaks osa - "Sa tulid" ja "Jää veel") ning "Mere äärde meeled viivad".

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanus Nurmoja loomingus on luule esindatud tagasihoidlikult. Kuni 2009. aastani piirdus see tekstide loomisega enda lauludele, osalt kahasse teiste autoritega (N. Plutus, Margus Eek). Seejärel hakkas ta viljelema ka "puhast" luulet. Need satiiriliste sugemetega luuletused ("Elukutseego", "Nälkjad" jt) on avaldatud peamiselt Virumaa Teataja rubriigis "Rakvere Raibe". "DEHEMRUUS" ilmus ajakirjas "Pilkaja". Need on avaldatud ka blogilehel Peegeldaja.[4]

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaanus Nurmoja algatusel[5] (2006) püstitati Rakvere keskväljakule 2010. aastal skulptuur "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas" (autorid Aivar Simson ja Paul Mänd) linnapoolse tänuavaldusena Rakvere aukodanikule Arvo Pärdile tema 75. juubeliks. Skulptuur reprodutseerib ühe seiga Arvo Pärdi noorusajast, mil tulevane maailmahelilooja ei saanud kodus nii palju muusikat kuulata, kui soovis, ning käis seetõttu Turuplatsil, tiirutades jalgrattaga ümber valjuhääldi, kust kostis klassikalist muusikat, peatudes aeg-ajalt ja teeseldes samal ajal tähelepanu millelegi muule.
  • Rakvere autorite koorilaulukogumik "Väge täis lood" [6] (SP Muusika 2012) sündis Jaanus Nurmoja initsiatiivil koostöös Rakvere Linnavalitsuse ja Rakvere Kultuurikeskusega. Selle eesmärk on suurendada kohalike autorite teoste tuntust ning anda sellealast eeskuju ka teistele Eesti omavalitsustele ("Otsigem loojaid – nad on kusagil siinsamas!").
  • Alates 2009. aastast on Jaanus Nurmoja vabatahtlikuna kaasa löönud vaba tarkvara arendamises ja tõlkimises, eeskätt koostöös veebihaldussüsteemi Joomla rakendusteloomise komponendi Fabrik arendajatega. 2018. aastal läbis ta java nooremprogrammeerija koolituse riikliku programmi "Vali IT!" raames.
  • 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Jaanus Nurmoja Rakveres valimisliidus Südameasi, 2017. aastal valimisliidus Rakvere Heaks. Aastail 2013-2017 kuulus Rakvere linnavolikogu hariduskomisjoni, alates 2017. aastast kultuurikomisjoni.
  • Jaanus Nurmoja on võtnud osa mitmest osalusdemokraatiafoorumist, sealhulgas Rahvakogu protsessist aastatel 2012–2013. Alates novembrist 2013 kuni jaanuarini 2014 kajastas meedias tingimusteta põhisissetulekut puudutavat Euroopa kodanikualgatust[7] ja oli selle üks koordinaatoreid Eestis. Hiljem oli ta Eesti rahvaalgatuse "Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis"[8] eestvedaja. Algatus kogus jaanuariks 2019 riigikogusse edastamiseks vajalikud 1000 allkirja. 17. septembril 2019 võttis Riigikogu sotsiaalkomisjon algatuse suhtes eitava hoiaku (algul teatati avalikkusele tagasilükkamisest, hiljem formuleeriti otsus ümber mittenõustumiseks), kuid algatajad vaidlustasid otsuse, kuna seda oli põhjendatud viisil, nagu oleks tegu olnud taotlusega kodanikupalga kehtestamiseks. Komisjonile tehti ettepanek uue otsuse vastuvõtmiseks tulla uuringu küsimuse juurde tagasi pärast Soome eksperimendi tulemuste ning reaalse uuringuvajaduse kindlakstegemist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Veebilehed[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]