Kiltsi mõis

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 22. aprill 2012, kell 12:51 kasutajalt Iifar (arutelu | kaastöö) (+paar pilti)
 See artikkel on Virumaa mõisa kohta, Läänemaal asuva mõisa kohta vaata artiklit Kiltsi mõis (Ridala).

Vaade mõisahoonele enne restaureerimistöid aastail 2008–2010
Vaade paremalt
Vaade vasakult

Kiltsi mõis (sks Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Väike-Maarja valda Lääne-Virumaal.

Ajalugu

Kiltsi mõisa on esmakordselt mainitud 1466. aastal. Ilmselt 14. või 15. sajandil rajati mõisa Kiltsi vasallilinnus, mis Liivi sõjas purustati.

Keskajal kuulus Kiltsi Gilsenitele, kelle nimest pärineb ka saksakeelne rööpnimi Gilsenhof.

17. sajandil oli Kiltsi Asserienide valduses, seejärel kuulus mõis Uexküllide, Zoegede, Mannteuffelite ja Rosenite perekonnale.

1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von Benckendorff, kes rajas linnusemüüridele ka uue mõisa peahoone. 18161846 kuulus mõis meresõitjale ja õpetlasele Adam Johann von Krusensternile, kes suri Kiltsis 1846. aastal. Krusensternidele kuulus mõis 20. sajandi alguseni.

Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Uexküll-Gyldenband.

Mõisakompleks

Keskajal asus mõisas väike Kiltsi vasallilinnus, mis hävis Liivi sõjas.

1790. aastatel rajati linnuse varemetele varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja.

Linnusele viitavat raskepärast arhitektuuri leevendavad kaks poolkaarekujulist tiibhoonet. Mõisahoone frontooni kaunistab Benckendorffide ja Brevernide suguvõsavapp.

1920. aastast alates asub lossis kool.

Galerii

Välislingid

Kirjandus

  • Ants Hein. Kiltsi mõis. Võsupere, VR Kirjastus 2011.