Kiltsi vasallilinnus

See artikkel räägib Lääne-Virumaal asunud linnusest, Läänemaal paiknenu kohta vaata: Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)

Linnuse vaated 19. sajandil.
Autor: Carl Faehlmann

Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Schloß Aß) oli vasallilinnus Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub linnus Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.

Kiltsi oli ilma sisehoovita väike linnus. Lossi põhiplaani kohaselt oli linnus nelja nurgatorniga, neist kaks nelinurkset asusid läänes ja kaks ümarat torni idas, mille juurde kuulusid kaarekujuliselt uuemad juurdeehitised, mis tegid linnuse põhiplaanilt poolkuukujuliseks. Pärast lossi ümberehitust 18. sajandi lõpul selle kuju muudeti, kaks ümartorni kaeti kuplikatustega ja nelinurksed tornid kaeti sadulkatusega.

Liivi sõja ajal 1558. aasta talvel toimus Kiltsi linnuse all kokkupõrge Liivi ordu ja Vene vägede vahel. Kiltsis oli siis omanikuks Robecht von Gilsen, kes osutas oma vägedega samuti suurt vastupanu, kuid see ei päästnud linnust hävitamisest.

1600. aastal ei mainita enam Kiltsi linnust linnuste registris.

Hilisema Kiltsi mõisa peahoone rajas Kiltsi mõisa omanik major Hermann Johann von Benckendorffi 18. sajandi viimasel veerandil linnuse varemetele. Lossis elas admiral Adam Johann von Krusenstern (1770–1846), kes pärandas lossi ja mõisa oma pojale Julius von Krusensternile (1807–1888).

Eesti Vabariigi moodustamisega loss ja mõis riigistati ning kuulus Eesti vabariigi omandusse. Tänapäeval tegutseb Kilti lossis ja mõisas Kiltsi Mõisakool.

Kiltsit ja eriti selle keskaegseid ehitusjärke uuris aastail 2001–2009 põhjalikult Tõnno Jonuks.