Kiievi veehoidla

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Suvine satelliidipilt Kiievi veehoidlast

Kiievi veehoidla (ukraina keeles Київське водосховище, rahvasuus ka Kiievi meri) on Dneprist paisutatud 922 ruutkilomeetri suurune (110 kilomeetrit pikk, 12 kilomeetrit lai) veekogu Kiievist põhjas. Veehoidla tekkis pärast Võšhorodi paisu ehitamist aastatel 1964–1966 Kiievi hüdroelektrijaama tarvis – veekogu kasutataksegi peamiselt hüdroelektri tootmiseks, samuti tööstuslikul eesmärgil ning põldude kastmiseks. Veekogu on 4–8 meetrit sügav.[1][2] See on üks peamisi joogiveeallikaid Kiievi 4 miljonile elanikule.[3]

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Ahven

Kaladest on veehoidlas esindatud näiteks latikas, ahven, haug, linask, hõbekoger ja särg.[4][5][6]

Keskkonnaprobleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Jõe paisutamisega ujutati mitmed külad üle ning tehisjärvega kaasneb ka keskkonnaprobleem, kuna jõe voolukiiruse vähendamine kahandab vee hapnikuringlust ning mõjutab negatiivselt vee-elustiku tasakaalu.[7][1] 2020. aasta suvi oli eriti kuum ning see põhjustas Kiievi veehoidlas ebanormaalselt hoogsa tsüanobakterite vohamise.[8][9]

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Veekogu reostus 1986. aasta Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofile järgnenud vihmade uhutud radionukliididega, mis ladestusid reservuaari põhjamutta. Pärast katastroofi on kaalutud veehoidla tühjendamist, aga sellega kaasneks oht, et tekib radioaktiivne tolm, mis võib näiteks Euroopasse kanduda.[7][2][9]

Samuti kaasneks sarnaselt teiste Dnepri veehoidlatega Võšhorodi tammi purunemise korral suur üleujutusoht. Selline mure tekkis näiteks 2022. aasta Venemaa invasiooniga seoses, mil tamm oli vaheldumisi vaenupoolte valduses ning väideti, et Ukraina õhutõrjel õnnestus üks raketirünnak ka tõrjuda.[10][11][12]

Vaade Kiievi veehoidlale Võšhorodis
Suurenda
Vaade Kiievi veehoidlale Võšhorodis

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Kyiv Reservoir". Internet Encyclopedia of Ukraine. Vaadatud 30.3.2022.
  2. 2,0 2,1 "Radiation continues to 'muddy the waters' in the Sea of Kyiv". Euronews. 22.4.2016. Vaadatud 30.3.2022.
  3. Oleksandr Kryvoshein (oktoober 2017). "SATELLITE MONITORING OF HUMIC SUBSTANCES IN KYIV RESERVOIR (UKRAINE)". Researchgate. Vaadatud 30.3.2022.
  4. "Chernobyl's Legacy: Health, Environmental and Socio-economic Impacts". Greenfacts. 2006. Vaadatud 30.3.2022.
  5. Iu V Homutinin, V A Kashparov, A V Kuz'menko, V V Pavliuchenko (2013). "Prognosis of dynamics and risk of exceeding permissible levels of 137Cs and 90Sr contents in fish in the Kiev Reservoir at the late phase of the Chernobyl accident". PubMed. Vaadatud 30.3.2022.
  6. O.Ye. Kaglyan, D.I. Gudkov, V.G. Klenus, Z.O. Shyroka, O.B. Nazarov (2009). "Strontium-90 in fish from the lakes of the Chernobyl Exclusion Zone" (PDF). Radioprotection. Vaadatud 30.3.2022.
  7. 7,0 7,1 R.H.Hadderingha, G.H.F.M.van Aerssena, I.N.Ryabovb, A.O.Koulikovb, N.Belovac (1997). "Contamination offish with 137Cs in Kiev reservoir and old river bed of Pripyat near Chernobyl". Studies in Environmental Science. Vaadatud 30.3.2022.
  8. "Fischen in der grünen Suppe". NWZ Online. Vaadatud 30.3.2022.
  9. 9,0 9,1 Peter Klochenko, Tatyana Shevchenko, Sophia Barinova, Oksana Tarashchuk (29.10.2014). "Assessment of the ecological state of the Kiev Reservoir by the bioindication method". Oceanological and Hydrobiological Studies. Vaadatud 30.3.2022.
  10. "Київська ГЕС повністю під контролем України – міністр енергетики". Інтерфакс-Україна (ukraina). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 26. veebruaril 2022.
  11. "Українські ППО збили ракету, що летить у бік дамби Київського водосховища, - "Укрводшлях", Мінінфраструктури". Інтерфакс-Україна (ukraina). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 26. veebruaril 2022.
  12. "Kyiv hydroelectric power plant controlled by Russian troops - Ifax". Reuters (inglise). 26. veebruar 2022. Vaadatud 26. veebruaril 2022.