Hõbekoger

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hõbekoger
Carassius auratus.JPG
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond Karpkalalased Cyprinidae
Perekond Carassius
Liik Hõbekoger
Binaarne nimetus
Carassius gibelio

Hõbekoger (Carassius gibelio; sünonüüm (Carassius auratus gibelio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad.

Hõbekogre looduslik leviala on asub Kaug-Idas: Hiinas, Koreas ja Jaapani saartel. Sealt on teda kunstlikult levitatud eri piirkondadesse, kaasa arvatud Euroopa ja Austraalia. Eestis suhteliselt laialt levinud.

Hõbekoger on soojalembene kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid ja järvi. Esineb ka riimveelises rannikumeres. Talub hästi hapnikuvaeseid tingimusi.

Iseärasusena on hõbekoger võimeline paljunema ka ilma isaste hõbekokredeta, kasutades selleks teisi karpkalaliste liiki kuuluvaid isaseid. Nii viljastatud marjast arenevad välja emased hõbekogred, nii-öelda kloonid. Seetõttu koosneb osades veekogudes hõbekokrede populatsioon peamiselt emastest.

Hõbekokre aetakse mõnikord segi tavalise ehk kuldkogrega.

Hõbekoger Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Hõbekoger on Eestis (nagu ka mujal Euroopas) võõrliik. Ta toodi meile sisse aastail 1948-1949, esmalt Maardu ja Kahala järve.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]