Kestumine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Perekonda Tibicen kuuluva tsikaadlase kestumine

Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.

Kestamine on seotud hormoonidega.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madude nahk on kaetud soomustega, mis kaitsevad neid erinevate väliste tegurite eest. Nii kestavad noorloomad seoses kasvamisega tunduvalt tihedamini kui vanemad indiviidid. Maod kestavad ka enne paaritumist, nii näiteks osalevad hariliku rästiku isasloomad edukalt paaritumisel üksnes pärast kevadist kestamist.[1]

Enne kestamist koguneb vana naha alla ensüümiderikas lümf ja pärast epidermise pealmise kihi eraldumist lümfivedelik resorbeerub.

Kestamise käigus saadavad melanotsüüdid pseudopoodide kaudu keratotsüütidele melaniini.

Kestamist reguleerivad erinevad hormoonid, sealhulgas kilpnäärmehormoonid.[2]

Mao naha pealmine kiht (epidermis) kestub looduses tavaliselt tervikuna[3] ja perioodiliselt. Selleks hõõruvad maod oma mokakilbiseid vastu kühmulist puukoort. Veelise eluviisiga madudel ei ole see võimalik, mistõttu kerivad nad enda keha sõlme ja püüavad seeläbi vanast nahast vabaneda.

Kestamine on omapärane vagelpimemaol: epiteel hakkab irduma sabast, venides ja eraldudes erineva pikkusega torukestena.[4]

Kestamise välised indikaatorid on piimjas silmakilbis, tuhmunud nahavärv ja kerge ärrituvus. Sel ajal pole soovitatav madusid kätte võtta ega toita ja neile tuleks võimaldada rahu. Maolised võivad kestuda ka pärast traumaatilist sündmust või terviseprobleemide korral. Sisetingimustes peetavatel maolistel võib sõltuvalt mikrokliima eripärast, toidust ja muudest teguritest esineda kestumisega seoses erinevaid patoloogilisi seisundeid, näiteks ei pruugi silmi kattev läbipaistev silmakilbis irduda ning see omakorda võib põhjustada põletikku, valu ja ebamugavust, mille kõrvaldamiseks võib vaja minna loomaarsti abi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. A. J. Marshall, F. M. Woolf. Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus (inglise keeles)
  2. S. J. Girling. Veterinary Nursing of Exotic Pets, Blackwell Publishing, lk 110, 2003, ISBN 1 4051 0747 2 (inglise keeles)
  3. ENE 3, lk 522.
  4. Loomade elu 5, lk 248–249.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Videod[muuda | muuda lähteteksti]