Keeletoimetaja
Keeletoimetaja on toimetaja, kes kontrollib ja toimetab teksti keeleliselt, parandades õigekirja, sõnastust, lausestust ja stilistikat ning tagades koostöös autori või tõlkijaga ühtlase ja selge termini- ja keelekasutuse[1].
Väiksemates toimetustes võib keeletoimetaja ülesannete hulka kuuluda ka sisuline toimetamine ja faktide kontrollimine (nagu on tavaline Eestis), suuremates on eraldatud üldist head keelekasutust jälgiva keeletoimetaja ja üksnes õigekirjaeksimustele keskenduva korrektori funktsioonid. Mõnes ajakirjandusväljaandes on liidetud ka keeletoimetaja ja küljendaja ametikohad.
Traditsiooniliselt töötavad keeletoimetajad ajakirjanduses, (raamatu)kirjastustes, tõlkebüroodes, riigiasutustes, Euroopa Liidu institutsioonides, uuemal ajal ka veebiportaalides. Kõigis neis on keeletoimetaja tööl teatud omapärad, mis on seotud nii töökorraldusega (päevalehe igaõhtused trükitähtajad, pikad ja aeganõudvad raamatutekstid) kui ka sisuga (töö erialaajakirjas eeldab vähemalt põhiteadmisi konkreetsest valdkonnast, tõlketekstide keeletoimetajad peavad üldjuhul valdama tõlke algupärandi keelt). Samuti nõustab keeletoimetaja kolleege keeleküsimustes.
2008. aastal ilmunud raamatus "Talurahva keelest riigikeeleks" kirjeldab Raimo Raag (tsiteerides osalt Lembit Abo raamatut "Käsikiri ja korrektuur", 1966 ja 1975) sedaviisi: "Keeletoimetaja on isik, kelle ülesanne on viia käsikirja keel vastavusse normikeeles kehtivate nõuetega. Selleks parandab ta käsikirja grammatilised vead ja sõnajärjestust, kõrvaldab parasiitsõnad, trafaretseid ja paberlikke väljendeid ja muid stiilihalbusi, kontrollib, et laused oleksid omavahel loogiliselt seotud, ja muudab vajaduse korral sõnastust selgemaks, täpsemaks ja ladusamaks."[2]
Keeletoimetajad Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Keeletoimetaja elukutse alguseks Eestis loetakse 29. novembrit 1929, mil Akadeemiline Emakeele Selts saatis kõikidele Eesti ajalehtedele üleskutse, "et nad ajalehekeele ühtlustamiseks korraldaksid keelelist eelkorrektuuri".[3]
Eestis õpetatakse keeletoimetajaid Tartu Ülikoolis keeleteaduse magistriõppes valikainete moodulina[4] ja Tallinna Ülikoolis 2002. aastast bakalaureuseõppes referent-toimetaja erialal ja 2004. aastast magistriõppes[5].
Eesti keeletoimetajaid ühendab kutseorganisatsioonina 2012. aastal loodud Eesti Keeletoimetajate Liit, kes on ka keeletoimetaja kutse andja[6].
Eesti üks tuntumaid keeletoimetajaid oli pikka aega ajalehtedes Edasi ja Postimees töötanud Helju Vals, kes kirjutas ka arvukalt artikleid õigekeelsuse teemal[7].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Keeletoimetaja kutsestandard: https://keeletoimetajateliit.ee/kutsestandard/
- ↑ Raimo Raag "Talurahva keelest riigikeeleks" 2008, cit. via Heido Ots "Keele(?)toimetaja". Sirp, 19.03.2010
- ↑ "Keeletoimetaja 80" "Keelekõrv". Vikerraadio, 28.11.2009
- ↑ https://ut.ee/et/oppekavad/keeleteadus
- ↑ Aili Künstler "Toimetaja on autori teine, täpsem silmapaar". Sirp, 19.03.2010
- ↑ Helika Mäekivi Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit. Sirp, 29.11.2019
- ↑ "Lahkus legendaarne keeletoimetaja Helju Vals". Õhtuleht, 1. juuni 2011
Lisalugemist
[muuda | muuda lähteteksti]- Triinu Tamm. Keeletoimetaja kui üliinimene. Sirp. 02.10.2015.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Mida keeletoimetaja teeb?". Elukutse kirjeldus Eesti Keeletoimetajate Liidu lehel
- "Keeletoimetaja". Elukutse kirjeldus lehel oskused.ee
- "Keeletoimetaja 80" "Keelekõrv", Vikerraadio, 28. november 2009
- Heido Ots "Keele(?)toimetaja" Sirp, 19. märts 2010
- Keeleteaduse õppekava valikainete mooduli p 4.2, Tartu Ülikool
- Magistriõpe: keeleteadus ja keeletoimetamine, Tallinna Ülikool
- Rita Puidet "Keeletoimetaja mitu piiblit" Eesti Kirik, 2. märts 2010
- Helika Mäekivi. "Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit" Sirp, 29. november 2019
- Helika Mäekivi. "Kus on keeletoimetaja piir?" Sirp, 30. juuni 2023