Kasutaja:Taavik27/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Festheart

Keio ja Teet[1][2][3]

MOZAIKA[muuda | muuda lähteteksti]

Mozaīka (ametlikult LGBT ja nende sõprade ühing Mozaīka) on mittetulundusühing, mis esindab soo- ja seksuaalvähemuste hulka kuuluvate inimeste huve Lätis. 2006. aastal asutatud ühing on ainuke LGBT inimeste õigustele keskenduv organisatsioon Lätis.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal toimus Riias Läti esimene LGBT-paraad Riga Pride.[5] Ürituse vastu avaldasid äärmiselt negatiivseid arvamusi mitmed tuntud inimesed, parlamendi liikmed ning usuorganisatsioonide juhid. Vägivaldseks muutunud rongkäigul osales umbes 70 inimest, kelle vastu protesteeris umbes 3000 meeleavaldajat.[6][7] Peale üritust said umbes paarkümmend LGBT-aktivisti kokku, et arutada, kuidas Läti LGBT inimeste olukorda parandada. 18. veebruaril 2006 loodi 16 aktivisti poolt LGBT ja nende sõprade ühing Mozaīka. Organisatsiooni eesmärgiks oli teha riigis LGBT-teemalist teavitustööd, tugevdada LGBT inimeste õigusliku olukorda ning lõimida LGBT kogukond Läti ühiskonda.[6][8]

Enne Mozaīka ametliku asutamist korraldasid selle liikmed kampaania "Kirjuta presidendile ja ütle talle, et ta ütleks homofoobiale ei!". Kampaaniaga protesteeriti põhiseaduse paranduse vastu, millega defineeriti abielu ühe mehe ja ühe naise vaheliseks liiduks. Kampaaniaga koguti umbes 2000 allkirja, mis saadeti president Vaira Vīķe-Freibergale.[8]

On February 19, information about the establishment of the new organisation appeared on electronic news outlets such as www.leta.lv, www.apollo.lv, www.delfi.lv and www.tvnet.lv.  Mosaic’s founders were prepared for the negative and hateful comments which some people made on these portals, and this only strengthened our determination to carry out further work in pursuit of our goals.

The first publication by Mosaic was published on the public policy portal www.politika.lv.  This led to further media interest, and Mosaic was, in a sense, “dragged out of the closet.”  Mosaic’s founders believe that all of this has demonstrated that while people in Latvia are prepared for LGBT people to come out, they still do not want to accept them.

The first official Mosaic presentation took place on February 23, 2006, at a seminar called “Civil Society Against Intolerance.”  It was organised by the Latvian Centre for Human Rights and Ethic Studies.  Linda Freimane, a Mosaic board member, presented an overview of LGBT organisations in Latvia, including Mosaic.  Another presenter at the seminar was Hans Ytterberg, Sweden’s ombudsman against discrimination on the grounds of sexual orientation.  Mr Ytterberg was once a judge who worked in the field of anti-discrimination efforts at the EU level.

On March 10, Mosaic was officially registered in the Register of Non-Governmental Organisations.  Work is continuing on the group’s Web site, which was launched in mid-April.

We are grateful to the few people who have fought bravely for the rights of LGBT people over the previous years, and value their contributions highly.  Because of their work, our numbers are much greater today.  We are ready to come out.

Variations[muuda | muuda lähteteksti]

Philadelphia City Hall version with black and brown bands added to highlight black LGBT people, released in 2017

Many variations of the rainbow flag have been used. Some of the more common ones include the Greek letter lambda (lower case) in white in the middle of the flag and a pink triangle or black triangle in the upper left corner. Other colors have been added, such as a black stripe symbolizing those community members lost to AIDS. The rainbow colors have also often been used in gay alterations of national and regional flags, replacing for example the red and white stripes of the flag of the United States. In 2007, the Pride Family Flag was introduced at the Houston, Texas pride parade.

In the early years of the AIDS epidemic, AIDS activists designed a "Victory over AIDS" flag consisting of the standard six-stripe rainbow flag with a black stripe across the bottom. Leonard Matlovich, himself dying of AIDS-related illness, suggested that upon a cure for AIDS being discovered, the black stripes be removed from the flags and burned.[9]

9 stripe LGBT flag revelaed at Love Fest Festival, during carnival in Sao Paolo, Brasil, on Feb 12th 2018. The flag shows a white stripe in the middle of it, representing the full gender and sexual spectrum, plus peace and union among all.

LGBT communities in other countries have also adopted the rainbow flag. A South African gay pride flag which is a hybrid of the rainbow flag and the national flag of South Africa was launched in Cape Town in 2010. Flag designer Eugene Brockman said "I truly believe we (the LGBT community) put the dazzle into our rainbow nation and this flag is a symbol of just that."[10] On April 20, 2017, advertising agency Ogilvy & Mather announced the release of a commemorative, rainbow-colored font named "Gilbert Color", designed in collaboration with software company Fontself.[11] The font is freely distributed under a Creative Commons license.[12]

On June 8, 2017, the city of Philadelphia adopted a revised version of the flag. The design adds black and brown stripes to the top of the standard six-color flag, "to highlight black and brown LGBTQIA members within the city's community".[13] Some LGBT activists in Philadelphia and other communities criticised the flag as unnecessary and divisive.[14][15][16]

9 stripe LGBT flag used publicly for the first time.

On February 12, 2018, during the street carnival of Sao Paulo, thousands of people attended a parade called Love Fest, which celebrated human diversity, sexual and gender equality. It was unveiled a version of the LGBT Flag, created by Estêvão Romane, co-founder of the festival, which presented the original 8 stripe LGBT flag with a white stripe in the middle as the 9th stripe, representing all colors (human diversity in terms of religion, gender, sex preferences, ethinicities), and peace and union among all.

Rainbow colors as symbols of LGBT pride[muuda | muuda lähteteksti]

The rainbow flag has found wide application on all manner of products. The rainbow flag colors are routinely used as a show of LGBT identity and solidarity. The rainbow colors have become so widely recognized as a symbol of LGBT pride and identity that they have effectively replaced most other LGBT symbols, including the Greek letter lambda and the pink triangle. One common item of jewelry is the pride necklace or freedom rings, consisting of six rings, one of each color, on a chain.[17][18] Other variants range from key chains to candles. In Montreal, the entrance to Beaudry metro station, which serves that city's Gay Village, was rebuilt in 1999 with rainbow-colored elements integrated into its design.[19][20]

Spirit Day[muuda | muuda lähteteksti]

In early October 2010, Canadian teenager Brittany McMillan promoted a new LGBTQ awareness day called Spirit Day. The first observance of Spirit Day was on October 20, 2010; it now takes place on October 15.[21] On this day people wear the color purple to show support for LGBT youth who are victims of bullying.[22] Spirit Day comes from the violet stripe of the rainbow flag, which represents spirit.

Kooseluseadus[muuda | muuda lähteteksti]

ALLIKAD (EP; Postimees; EE, Inimõiguste aruanne)

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

2008

[23][24]

2009

[25]

Staististkat: [26]

Inimõiguste Keskus:[27]

2010

[28]

Inimõiguste Keskus [29]

Miks?[30]

2011

[31][32][33][34][35]

Tuntute toetus:[36]

Teder![37] (ajalugu 2009. asja kohta)

Inimõiguste Keskus[38]

2012

[39]

Inimõiguste Keskus[40]

2013

Vastaste allkirjad:[41][42][43]

Inimõiguste Keskus[44]

Seaduse vastukajad[muuda | muuda lähteteksti]

2014

[45][46][47][48][49][50][51][52][53]

2015

Inimõiguste Keskus[54]

2016

[55][56]

2017

[57][58]

Diskussioon[muuda | muuda lähteteksti]

[59]

Mõeldud ka vabaabielulistele inimestele[muuda | muuda lähteteksti]

[60]

Rahvahääletus[muuda | muuda lähteteksti]

[61]

Vastased[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjanduses on esitatud ka kahtlustusi Sihtasutuse SAPTK rahastuse kohta, kuid neid pole otseselt tõendatud. Meediaväljaannete korduvatest pöördumistest hoolimata ei ole SAPTK ise soovinud oma rahastajaid avalikustada.[62][63][64]

Inimesed: Tiidrek Nurme[61]

Asutused:[65][66]

KRIITIKA VASTASTELE:[67]

Alustuseks juhiksin tähelepanu asjaolule, et demokraatlikus õigusriigis ei ole kombeks võtta kodanikelt tagasi juba olemasolevad õiguseid. Seetõttu on äärmiselt kahetsusväärne, et üks erakond on seadnud eesmärgiks kooseluseadus kehtetuks tunnistada. Tegemist on alatu hirmutamistaktikaga, mida rakendatakse oma rahva suhtes, kellest osa kuulub juhtumisi LGBT+ kogukonda. Selline viha õhutamine ei tohiks olla meie ühiskonnas lubatud.[68]

Rakendusaktid[muuda | muuda lähteteksti]

[69][70]

Soovitus sõlmimist edasi lükata:[71][72]

" Seadus näeb ette, et leping lõpeb siis, kui tehakse kanne rahvastikuregistrisse.» Täna seda kande tegemise võimalust ei ole."[73]

Välja töötamine justiitsministeeriumis[74]

Mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Vaidluses Kristiinat ja Sarah't esindava Eesti Inimõiguste Keskuse jurist Kelly Grossthalütles, et kuigi tundub, et see pole ehk otseselt seotud kooseluseadusega, on siiski oluline märkida, et riigikohus on tänaseks kinnitanud samasooliste partneriga isikute õigust perekonnale ja selle kaitsele ning seega võiks kooseluseaduse tühistamine tähendada põhiseaduslikku kriisi.[75]

Kooseluseadus hakkas kehtima 2016. aastal. Selle aasta jooksul sõlmiti 43 kooselulepingut. 2017. aastal on sõlmitud 16 kooselulepingut.[75]

Rakendusaktide puudumisel ootamine:[73][71]

[76]

Kehtetuks tunnistamine:[77]

Avalikkuse reaktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Toetajad[muuda | muuda lähteteksti]

IT[78]

Liina Raud[79]

ettevõttja ja filmirežissöör Peeter Rebane[80]

Kooseluseadusele on avaldanud toetust mitmed erinevad organisatsioonid. Teiste seas on oma toetava seisukoha avaldanud

Eesti Inimõiguste Keskus,

Eesti Seksuaalvähemuste Liit

Eesti LGBT Ühing

MTU Oma Tuba

Eesti Seksuaaltervise Liit

[Viide: Riigikogu õiguskomisjon]

Eesti Seksuaaltervise Liit: "Täna on vaja astuda hoopis samm edasi, sinna, kus seisavad üha rohkemad Euroopa riigid: õiguslikku raamistikku, milles samasoolistel paaridel on erisooliste paaridega kõigiti võrdsed võimalused oma suhet registreerida ning riigis korrastatult elada."[81]

Eesti Inimõiguste Keskus: "Kooseluseadus tagab selgelt laste õigustele parema kaitse perekondades, kus mõlemad elukaaslased ei ole lapse bioloogilised vanemad. Seadus võimaldab lapsel ja teda kasvatuses osaleval elukaaslasel luua kindlama sideme, lubades tal bioloogilise vanema nõusolekul lapse lapsendada"[82]; "Kooseluseaduse eelnõu kaitseb laste õigusi. See võimaldab lapsel ja teda ka tegelikult kasvataval täisealisel isikul luua kindla sideme, mis paneb mõlemale vanemale lapse suhtes võrdse ülalpidamis- ja hoolsuskohustuse ning annab võrdse suhtlusõiguse. Seda võimaldab eelnõus ära toodud õigus lapsendada oma elukaaslase laps," [83]; Inimõiguste kaitse kontekstis oli seaduse vastuvõtmine märgilise tähtsusega, millega viidi Eesti õigusruum kooskõlla Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Varasem olukord, mille puhul samasooliste paaride kooselu ei saanud riigilt kaitset, oli vastuolus põhiseadusega; tegemist oli perekonnapõhiõiguse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.[84]

"...läheb see seadus meie riigi ajalukku ühe olulisema sammuna igaühe võrdsete inimõiguste tunnustamise teel. Sellega anti riigi kaitse samast soost paaridele ja nende lastele, kelle olemasolu ja võrdseid õigusi Eesti riik on varem ignoreerinud."[85]

Eesti Lastekaitse Liit: "Laste õiguse riivet ei ole. Kooseluseaduse vastuvõtmisega ei rikuta lapse õigusi,"; Kahjuks vajavad need lapsed teistest isegi rohkem kaitset, kuivõrd ühiskonna täiskasvanud liikmete seisukoht nende laste vanemate suhtes on kahetine,"[83]

2011. aastal õiguskantsler Indrek Teder[84]

VAATATUD KUNI 2.01.2015 ("Aitäh, aga..."

------

Enne kooseluseaduse vastuvõtmist ähvardati osasid seaduseelnõu toetajaid. Kooseluseaduse eelnõu teisel lugemisel andsid Riigikoguliikmed Laine Randjärv ja Imre Sooäär teada, et neid on eelnõu toetamise tõttu ähvardatud.[86] Telesaates "Vabariigi kodanikud" tegi sarnase avalduse ärimees Peeter Rebane.[87]

-----------------

Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender astusid 2014. aasta sügisel Isamaa ja Res Publica Liidust Reformierakonda, viidates teiste ülemineku põhjuste seas otsesemalt või kaudsemalt IRL-i ja Reformierakonna positsioonide erinevustele kooseluseaduse suhtes.

Rahvusvaheline kapist välja tulemise päev[muuda | muuda lähteteksti]

LGBT Lapsevanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimistöö[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1970. aastatelst on Ameerika Ühendriikides uuritud erinevaid mõjusid lastele, mida on endaga kaasa toonud geide ja lesbide vanemlus. 1980. aastatel uurimistöö laienes, kuna rohkem geidest ja lesbidest vanemaid soovisid juriidiliselt saada enda bioloogiliste laste vanemateks.[88] Suhteliselt hiljutiseks nähtuseks on gei- või lesbipaarid, kes kasvatavad lapsi sünnist saadik koos.

Metoodika[muuda | muuda lähteteksti]

LGBT vanemaid uurinud teadustööd on kannatanud väikese ja/või mitte juhusliku valimi all ning nendel uuringutel on olnud raksusi rakendada võimalike kontrollimeetodeid. Seda seetõttu, kuna LGBT vanemate arvukus on väikene. Tänu erinevatele sotsiaalsetele ja kultuurilistele raksustele on teadlastel olnud keeruline tuvastada LGBT vanemaid.

A 1993 review published in the Journal of Divorce & Remarriage identified fourteen studies addressing the effects of LGBT parenting on children. The review concluded that all of the studies lacked external validity and that therefore: "The conclusion that there are no significant differences in children reared by lesbian mothers versus heterosexual mothers is not supported by the published research data base."[89]

Fitzgerald's 1999 analysis explained some methodological difficulties:

Many of these studies suffer from similar limitations and weaknesses, with the main obstacle being the difficulty in acquiring representative, random samples on a virtually invisible population. Many lesbian and gay parents are not open about their sexual orientation due to real fears of discrimination, homophobia, and threats of losing custody of their children. Those who do participate in this type of research are usually relatively open about their homosexuality and, therefore, may bias the research towards a particular group of gay and lesbian parents. Because of the inevitable use of convenience samples, sample sizes are usually very small and the majority of the research participants end up looking quite homogeneous—e.g. white, middle-class, urban, and well-educated. Another pattern is the wide discrepancy between the number of studies conducted with children of gay fathers and those with lesbian mothers...

Another potential factor of importance is the possibility of social desirability bias when research subjects respond in ways that present themselves and their families in the most desirable light possible. Such a phenomenon does seem possible due to the desire of this population to offset and reverse negative images and discrimination. Consequently, the findings of these studies may be patterned by self-presentation bias.[88]

According to a 2001 review of 21 studies by Stacey and Biblarz published in American Sociological Review: "[R]esearchers lack reliable data on the number and location of lesbigay parents with children in the general population, there are no studies of child development based on random, representative samples of such families. Most studies rely on small-scale, snowball and convenience samples drawn primarily from personal and community networks or agencies. Most research to date has been conducted on white lesbian mothers who are comparatively educated, mature, and reside in relatively progressive urban centers, most often in California or the Northeastern states."[90]

In more recent studies, many of these issues have been resolved due to factors such as the changing social climate for LGBT people.

Herek's paper in American Psychologist stated:

The overall methodological sophistication and quality of studies in this domain have increased over the years, as would be expected for any new area of empirical inquiry. More recent research has reported data from probability and community-based convenience samples, has used more rigorous assessment techniques, and has been published in highly respected and widely cited developmental psychology journals, including Child Development and Developmental Psychology. Data are increasingly available from prospective studies. In addition, whereas early study samples consisted mainly of children originally born into heterosexual relationships that subsequently dissolved when one parent came out as gay or lesbian, recent samples are more likely to include children conceived within a same-sex relationship or adopted in infancy by a same-sex couple. Thus, they are less likely to confound the effects of having a sexual minority parent with the consequences of divorce.[91]

A 2002 review of the literature identified 20 studies examining outcomes among children raised by gay or lesbian parents and found that these children did not systematically differ from those raised by heterosexual parents on any of the studied outcomes.[92] In a 2009 affidavit filed in the case Gill v. Office of Personnel Management, Michael Lamb, a professor of psychology and head of Department of Social and Developmental Psychology at Cambridge University, stated:

The methodologies used in the major studies of same-sex parenting meet the standards for research in the field of developmental psychology and psychology generally. The studies specific to same-sex parenting were published in leading journals in the field of child and adolescent development, such as Child Development, published by the Society for Research in Child Development, Developmental Psychology, published by the American Psychological Association, and The Journal of Child Psychology and Psychiatry, the flagship peer-review journals in the field of child development. Most of the studies appeared in these (or similar) rigorously peer-reviewed and highly selective journals, whose standards represent expert consensus on generally accepted social scientific standards for research on child and adolescent development. Prior to publication in these journals, these studies were required to go through a rigorous peer-review process, and as a result, they constitute the type of research that members of the respective professions consider reliable. The body of research on same-sex families is consistent with standards in the relevant fields and produces reliable conclusions."[93]

Gartrell and Bos's 25-year longitudinal study, published 2010, was limited to mothers who sought donor insemination and who may have been more motivated than mothers in other circumstances.[94] Gartrell and Bos note that the study's limitations included utilizing a non-random sample, and the lesbian group and control group were not matched for race or area of residence. The study was supported by grants from the Gill Foundation, the Lesbian Health Fund of the Gay and Lesbian Medical Association, Horizons Foundation, and the Roy Scrivner Fund of the American Psychological Foundation.[95]

Michael J. Rosenfeld, associate professor of sociology at Stanford University, wrote in a 2010 study published in Demography that "[A] critique of the literature—that the sample sizes of the studies are too small to allow for statistically powerful tests—continues to be relevant." Rosenfeld's study, "the first to use large-sample nationally representative data," found that children of same-sex couples demonstrated normal outcomes in school. "The core finding here," reports the study," offers a measure of validation for the prior, and much-debated, small-sample studies."[96]

According to a 2005 brief by the American Psychological Association:

„In summary, research on diversity among families with lesbian and gay parents and on the potential effects of such diversity on children is still sparse (Martin, 1993, 1998; Patterson, 1995b, 2000, 2001, 2004; Perrin, 2002; Stacey & Biblarz, 2001; Tasker, 1999). Data on children of parents who identify as bisexual are still not available, and information about children of non-White lesbian or gay parents is hard to find (but see Wainright et al., 2004, for a racially diverse sample)... However, the existing data are still limited, and any conclusions must be seen as tentative... It should be acknowledged that research on lesbian and gay parents and their children, though no longer new, is still limited in extent. Although studies of gay fathers and their children have been conducted (Patterson, 2004), less is known about children of gay fathers than about children of lesbian mothers. Although studies of adolescent and young adult offspring of lesbian and gay parents are available (e.g., Gershon et al., 1999; Tasker & Golombok, 1997; Wainright et al., 2004), relatively few studies have focused on the offspring of lesbian or gay parents during adolescence or adulthood.[97]

In 2010 American Psychological Association, The California Psychological Association, The American Psychiatric Association, and the American Association for Marriage and Family Therapy stated:

„Relatively few studies have directly examined gay fathers, but those that exist find that gay men are similarly fit and able parents, as compared to heterosexual men. Available empirical data do not provide a basis for assuming gay men are unsuited for parenthood. If gay parents were inherently unfit, even small studies with convenience samples would readily detect it. This has not been the case. Being raised by a single father does not appear to inherently disadvantage children's psychological wellbeing more than being raised by a single mother. Homosexuality does not constitute a pathology or deficit, and there is no theoretical reason to expect gay fathers to cause harm to their children. Thus, although more research is needed, available data place the burden of empirical proof on those who argue that having a gay father is harmful.[98]

Flag of Finland.svg

LGBT liikumised Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

LGBT Hariduses[99]

Kogukonna sisene tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal valmis EGN-i eestvedamisel Eesti esimene LGBT teemaline artiklikogumik "Kapiuksed valla.[100]

2011. aastal asutati EGN-i eestvedamisel LGBT info ja tegevuskeskus Oma Keskus.[101] Samal aastal korraldasid EGN koos SEKY-ga Baltic Pride raames Oma Maailma Avardamise Festivali.[102]

Tänaseks MeaCulpa aktiivselt enam ei tegutse, naiste hulgas väga populaane portaal on asendanud uuega: portaal nimega Qiss (www.qiss.eu), mis on suunatud lesbi-, gei-, bi- ja transteemadele.[103]

Interneti levikuga on seksuaalvähemuste koondamisel tähtsa koha hõivanud teemaleheküljed, eriti tuleks mainida ka eelnevalt nimetatud portaali Qiss ja meeste hulgas rohkelt kasutust leidvat Poiste Foorumit (http://noored. gay.ee). Üha enam populaarsust kogub ka geilesbi-bi teabe- ja elustiilikeskus HMSX (www. hmsx.info) Tänaseks MeaCulpa aktiivselt enam ei tegutse, naiste hulgas väga populaane portaal on asendanud uuega: portaal nimega Qiss (www.qiss.eu), mis on suunatud lesbi-, gei-, bi- ja transteemadele.[103].

Ühiskonda suunatud tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Paraadid, seadusandlus, teavitustöö

organisatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti LGBT Ühing (Eesti Gei Noored)
  • Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing
  • Eesti Gayliit[104][105][106][107]
  • MeaCulpa
  • Geide ja lesbide infokeskus (GLIK)[108][105][109]
  •  Eesti Lesbiliit[106]
  • Gayühing Apollo[106]
  • KITA & P ????
  • Teistmoodi ???
  • Eesti Gay Assotsiatsioon
  • MTÜ Oma Tuba

LGBT üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Klubid

1998. aastast alates mitmeid gei klientuurile suunatud kohad:X-baar, G-punkt, Angel, Kapp, Nightman, Chill-Out, Tartus alates 2000. aastast erinevad LGBT-peod.

Baltic Pride[muuda | muuda lähteteksti]

LOGO: vana 2009-2014

Uus logo 2016-

2011:[110]

2017[111]

ABIELU PILT

VIITED

  1. ""Radar": LGBT filmifestival lõhestab Rakvere, korraldajad lubavad, et geipornot festivalil ei näidata". Õhtuleht, 22. veebruar 2017. Vaadatud 22. oktoober 2017.
  2. Anu Viita-Neuhaus. "Teet Suur: “Mind on alati tõmmanud mehelikkus”". Virumaa Teataja, 16. märts 2017. Vaadatud 22. oktoober 2017.
  3. Eva Samolberg-Palmi. "Keio Soomelt: enne olid liberaal, nüüd tolerast või pederast". Virumaa Teataja, 25. jaanuar 2017. Vaadatud 22. oktoober 2017.
  4. Mozaika; ILGA Europe. [https://lib.ohchr.org/HRBodies/UPR/Documents/session11/LV/JS1_JointSubmission1-eng.pdf"LATVIA: The Status of Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender Rights"]. Vaadatud 20.10.2018.
  5. "Latvia gay pride given go-ahead". BBC News, 22. juuli 2005. Vaadatud 9. juuli 2017.
  6. 6,0 6,1 Svetlana Kitto. "The Eastern European Gay Rights Movement Is Struggling to Be More Than a Western Cause". Vice, 16. september 2015. Vaadatud 9. juuli 2017.
  7. "Protests disrupt Latvia gay march". BBC, 23.07.2005. Vaadatud 20.10.2018.
  8. 8,0 8,1 Mozaika. "Our History". Mozaika kodulehekülg, 2006. Vaadatud 21.10.2018. Arhiiviversioon.
  9. Witt, et al., p. 435
  10. "South African Flag Revealed at MCQP". Cape Town Pride. 22 December 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 9 August 2011. Vaadatud 4 April 2011.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |archivedate=, |accessdate= (juhend)
  11. Mall:Cite tweet
  12. "FAQs". TypeWithPride.com. Vaadatud 2017-06-09.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  13. Owens, Ernest. "Philly’s Pride Flag to Get Two New Stripes: Black and Brown". Philadelphia. Metro Corp. Vaadatud 2017-06-10.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  14. New pride flag divides Philly’s gay community. New York Post. 2017-06-16. Retrieved 2017-06-18.
  15. Controversy Flies Over Philadelphia’s New Pride Flag. NBC News. 2017-06-15. Retrieved 2017-06-18.
  16. Black Activists Add Black & Brown to Pride Rainbow Flag. Mynameisjosephine. 2017-06-15. Retrieved 2017-06-18.
  17. Gage, Simon; Richards, Lisa; Wilmot, Simon Gage Lisa Richards Howard; Boy George (2002-06-13). Queer. Da Capo Press. lk 50–. ISBN 9781560253778. Vaadatud 19 November 2012.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  18. Schmidt, Kathryn J. (2008). Lesbian Identity Management in Workplace Contexts: "Don't Ask, Don't Tell" in Mainstream Organizations. ProQuest. lk 96–. ISBN 9780549535461. Vaadatud 19 November 2012.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  19. Hinrichs, Donald W. (2012-01-04). Montreal's Gay Village: The Story of a Unique Urban Neighborhood Through the Sociological Lens. iUniverse. lk 40–. ISBN 9781462068371. Vaadatud 19 November 2012.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  20. Fodor's (2008-02-05). Fodor's Montreal and Quebec City 2008. Random House Digital, Inc. lk 48–. ISBN 9781400018994. Vaadatud 19 November 2012.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  21. "Go purple on October 15, 2015 for #spiritday". GLAAD. Vaadatud 30 June 2015.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  22. Wackrow, Kyle (October 10, 2010). "Spirit Day to honor recent homosexual suicide victims". The Eastern Echo. Vaadatud October 26, 2010.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  23. Reimo Mets. "Esimene homoabielu sõlmitakse Eestis 09.09.09". Eesti Ekspress, 24. oktoober 2008. Vaadatud 12. september 2017.
  24. Kadi Viik, Liina Järviste, Piret Räni, Selve Ringmaa, Helen Talalaev. "Eesti riik peaks geidele appi tulema". Eesti Ekspress, 29. august 2008. Vaadatud 12. september 2017.
  25. Kajar Kase. "Seksuaalvähemusi pahandab partnerlusseaduse venimine". Postimees, 17. veebruar 2009. Vaadatud 12. september 2017.
  26. Andra Olm. "Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon". Justiistministeerium, 2009. Vaadatud 12. september 2017.
  27. "Õigus abielluda. Inimõigused Eestis 2008-2009". Eesti Inimõiguste Keskus, 2010. Vaadatud 12. september 2017.
  28. Aro Velmet. "Kaks viisi mõelda samasooliste partnerlusest". Sirp, 3. september 2010. Vaadatud 12. september 2017.
  29. Lisette Kampus. "LGBT olukord Eestis. Inimõigused Eestis 2010". Eesti Inimõiguste Keskus, 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  30. Reimo Mets. "Seadused ja Homoseksuaalsus. Homoseksuaalide õigused Eestis". Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest, 2010. Vaadatud 12. september 2017.
  31. Tuuli Koch. "Abielusõrmuseta paaridele terendab lootus oma suhe seadustada". Postimees, 4. oktoober 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  32. Alo Raun. "IRL: toetame üksnes heterote seadustatud vabaabielu". Postimees, 4. oktoober 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  33. Merje Pors. "Keskerakond ei jõua partnerlusseaduse osas kokkuleppele". Postimees, 6. oktoober 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  34. Martin Mölder. "Martin Mölder: inimliku võrdsuse õõnestamisest Eesti ühiskonnas ja poliitikas". Postimees, 11. juuni 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  35. Raul Sulbi. "Ka sotsid pooldavad sooneutraalset partnerlusseadust". Postimees, 2. oktoober 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  36. "Eesti tuntud inimesed kutsuvad üles sallivusele". Eesti Päevaleht, 10. juuli 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  37. Kadri Ibrus. "Teder: lubage samasooliste kooselu registreerimist". Eesti Päevaleht, 24. mai 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  38. Christian Veske. "Lesbi, gei, biseksuaalsete- ja transseksuaalsete inimeste olukord". Eesti Inimõiguste Keskus, 2012. Vaadatud 12. september 2017.
  39. "Justiitsministeerium ootab arvamusi kooseluseaduse kontseptsiooni kohta". Eesti Päevaleht, 28. august 2012. Vaadatud 12. september 2017.
  40. Helen Talalaev. "LGBT inimeste olukord". Eesti Inimõiguste Keskus, 2013. Vaadatud 12. september 2017.
  41. "Samasooliste abielude seadustamise vastu koguti ligi 38 000 allkirja". Eesti Päevaleht, 10. mai 2013. Vaadatud 12. september 2017.
  42. "Skandaalne homoabielude vastane petitsioon kogus 35 000 allkirja". Eesti Päevaleht, 3. mai 2013. Vaadatud 12. september 2017.
  43. Vahur Koorits. "Politsei keeldus samasooliste abielu vastase kampaania kohta kriminaalasja algatamast". Eesti Päevaleht, 16. aprill 2013. Vaadatud 12. september 2017.
  44. Ann Väljataga, Marianne Meiorg. "Seksuaalvähemuste olukord". Eesti Inimõiguste Keskus, 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  45. Rein Lang. "Rein Langi essee: nii see on (kui Teile nii näib)". Postimees, 6. detsember 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  46. Vahur Koorits. "Riigikogus valmistatakse ette kooseluseadust, mis võimaldaks registreerida ka samasooliste kooselu". Eesti Päevaleht, 21. märts 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  47. Teele Tammeorg. "Samasooliste kooseluseadus läheb riigikokku, lapsendamisõigust aga ei anta". Eesti Päevaleht, 15. aprill 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  48. Ave Tampere. "Võrdõigusvolinik: vähemusgrupi õiguste pisendamine, laimamine ning nende vastu üles ässitamine on seadusega keelatud". Eesti Päevaleht, 17. aprill 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  49. Kadri Salamäe. "IRL tahab saata kooseluseaduse eelnõu rahvahääletusele". Eesti Päevaleht, 1. juuli 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  50. Joosep Värk. "Kooseluseaduse vastu sõdiva Varro Vooglaiu sihtasutuse nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Putini lähikondlase Vladimir Jakuniniga". Eesti Päevaleht, 24. juuli 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  51. Joosep Värk. "Advokaadibüroo hinnangul ei ole riigikogul pädevust kooseluseadust praegusel kujul vastu võtta". Eesti Päevaleht, 16. september 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  52. Urmo Soonvald. "Peeter Rebane kooseluseadusest: pisikese riigina Venemaa külje all ei saa me endale lubada kiusu ja sallimatust". Eesti Päevaleht, 4. oktoober 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  53. Laura Mallene. "650.eelnõu põhiline hääletaja". Eesti Ekspress, 10. oktoober 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  54. Helen Talalaev. "LGBT inimeste olukord". Eesti Inimõiguste Keskus, 2015. Vaadatud 12. september 2017.
  55. Mariann Männi. "Lesbipaar adopteeris lapsed ja kaebas riigi kohtusse". Eesti Ekspress, 6. september 2016. Vaadatud 12. september 2017.
  56. Mikk Salu. "Kooseluseadus viib juriidilisse loteriisse". Eesti Ekspress, 13. jaanuar 2016. Vaadatud 12. september 2017.
  57. Mariann Männi. "Murrang kooseluseaduses: samasoolistel paaridel pole lapsendamiseks rakendusakte enam vaja, lünki täidab kohus". Eesti Ekspress, 21. veebruar 2017. Vaadatud 12. september 2017.
  58. Allan Rajavee, Greete Palmiste. "“Suud puhtaks” ülevaade | Kooseluseadus: külmunud seaduskonflikt?". err.ee, 4. oktoober 2017. Vaadatud 4. oktoober 2017.
  59. Aro Velmet. "Aro Velmet: kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks". Postimees, 25. mai 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  60. Helen Mihelson. "Neeme Suur: kooseluseaduse toetajate hulk on ootuspärane". Postimees, 5. august 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  61. 61,0 61,1 Andres Einmann. "Video: õiguskomisjoni juht ei toeta kooseluseaduse rahvahääletust". Postimees, 7. oktoober 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  62. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Cpk0D on ilma tekstita.
  63. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega zCzg1 on ilma tekstita.
  64. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega VXEve on ilma tekstita.
  65. "EELK seisukoht kooseluseaduses: abielu on naise ja mehe vahel, notariaalseid lepinguid võib sõlmida igaüks". Eesti Päevaleht, 21. aprill 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  66. "Kristlik Nelipühi Kirik: kooseluseadus lõhub traditsioonilisi ühiskonna alustalasid". Eesti Päevaleht, 5. mai 2014. Vaadatud 12. september 2017.
  67. "Autismiühing: kooseluseaduse vastased häbimärgistavad puudega inimesi". delfi.ee, 1. oktoober 2014. Vaadatud 11. oktoober 2017.
  68. Kristel Rannaääre. "LGBT ühing | Riigikogu, tehke kooseluseadus korda". Õhtuleht, 18. oktoober 2017. Vaadatud 19. oktoober 2017.
  69. Mikk Salu. "Kooseluseadus viib juriidilisse loteriisse". Eesti Ekspress, 13. jaanuar 2016. Vaadatud 15. oktoober 2017.
  70. Ilmar-Erik Aavakivi. "Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi: kas kooseluseadus on ikka jõustunud?". Eesti Päevaleht, 19. aprill 2017. Vaadatud 15. oktoober 2017.
  71. 71,0 71,1 Helen Mihelson. "Paar kooselulepingut on allkirjad saanud". Postimees, 7. jaanuar 2016. Vaadatud 15. oktoober 2017.
  72. BNS. "Notarid on sõlminud 10 kooselulepingut". Postimees, 29. jaanuar 2016. Vaadatud 15. oktoober 2017.
  73. 73,0 73,1 Helen Mihelson. "Segadus rakendusaktide ümber: huvi kooselulepingu sõlmimise vastu on leige". Postimees, 4. jaanuar 2016. Vaadatud 15. oktoober2017.
  74. Kristjan Ats Mägi. "Juristide liit palub Reinsalul kooseluseaduse hülgamise asemel see korda teha". Delfi, 22. august 2017. Vaadatud 16. oktoober 2017.
  75. 75,0 75,1 Vahur Koorits. "Kooseluseaduse mõjud: 59 sõlmitud kooselulepingut, mitu kohtuvaidlust ja kasvav toetus samasooliste abielule". delfi.ee, 4. oktoober 2017. Vaadatud 5. oktoober 2017.
  76. Kristel Rannaääre. "Eesti LGBT Ühingu tegevjuht: inimeste sallivus on suurenenud ja seda on kindlasti mõjutanud kooseluseaduse jõustumine". Eesti Päevaleht, 16. august 2017. Vaadatud 16. oktoober 2017.
  77. Siim Randla. "Justiitsministeerium toetab kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu". Õhtuleht, 5. august 2017. Vaadatud 22. oktoober 2017.
  78. Karoliina Vasli. "Eesti IT-sektori vedurid riigikogule: toetame kooseluseadust, seda ei peaks tühistama". Delfi, 10. oktoober 2017. Vaadatud 15. oktoober 2017.
  79. Liina Raud. "Liina Raud: Kes otsustab, mis on armastus?!". delfi.ee, 22. mai 2014. Vaadatud 10. oktoober 2017.
  80. Peeter Rebane. "Peeter Rebane kooseluseadusest: siin ei ole isegi debatikohta". delfi.ee, 14. august 2014. Vaadatud 10. oktoober 2017.
  81. "Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht justiitsministri ettepaneku osas muuta kooseluseadus kehtetuks.". 10. august 2017. Vaadatud 5. oktoober 2017.
  82. "Inimõiguste keskus: kooseluseadus on samasooliste vanematega kasvavate laste huvides". delfi.ee, 12. september 2014. Vaadatud 11. oktoober 2017.
  83. 83,0 83,1 Aleksander Krjukov. "Organisatsioonid: kooseluseadus kaitseb laste õigusi". err.ee, 1. oktoober 2014. Vaadatud 11. oktoober 2017.
  84. 84,0 84,1 "Kooseluseadus ja selle rakendamine". Eesti Inimõiguste Keskus, september 2016. Vaadatud 11. september 2017.
  85. Kari Käsper. "Kari Käsper | Kooseluseadus pole tavaline seadus". Õhtuleht, 14. august 2017. Vaadatud 15. oktoober 2017.
  86.  "14:16 Kooseluseaduse eelnõu (650 SE) teine lugemine"Riigikogu stenogramm, 8. oktoober 2014. Riigikogu Kasutatud 10. oktoober 2017.
  87. Eleen Änilane. "Peeter Rebane tapmisähvardusest: see näitab, et Vooglaiu vihkamiskampaania on vilja kandnud". delfi.ee, 8. oktoober 2014. Vaadatud 10. oktoober 2017.
  88. 88,0 88,1 Bridget Fitzgerald, "Children of lesbian and gay parents: A review of the literature," Marriage and Family Review, 1999, Volume 29, Number 1. Lk 57–75.
  89. Belcastro (1993). "A Review of Data Based Studies Addressing the Affects of Homosexual Parenting on Children's Sexual and Social Functioning". Journal of Divorce & Remarriage 20 (1–2): 105–122. doi:10.1300/J087v20n01_06. 
  90. Stacey J, Biblarz TJ (2001). "(How) Does the Sexual Orientation of Parents Matter?" (PDF). American Sociological Review 66 (2): 159–183. JSTOR 2657413. doi:10.2307/2657413. Originaali arhiivikoopia seisuga 2011-09-28. "If these young adults raised by lesbian mothers were more open to a broad range of sexual possibilities, they were not statistically more likely to self-identify as bisexual, lesbian, or gay.....Children raised by lesbian co-parents should and do seem to grow up more open to homoerotic relationships. This may be partly due to genetic and family socialization processes, but what sociologists refer to as "contextual effects" not yet investigated by psychologists may also be important...even though children of lesbian and gay parents appear to express a significant increase in homoeroticism, the majority of all children nonetheless identify as heterosexual, as most theories across the essentialistt" to "social constructionist" spectrum seem (perhaps too hastily) to expect."  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |archivedate= (juhend)
  91. Herek GM (September 2006). "Legal recognition of same-sex relationships in the United States: a social science perspective". The American Psychologist 61 (6): 607–21. PMID 16953748. doi:10.1037/0003-066X.61.6.607. Originaali arhiivikoopia seisuga 2010-06-10.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |archivedate= (juhend)
  92. Anderssen, Norman; Amlie, Christine; Ytteroy, Erling Andre (September 2002). "Outcomes for children with lesbian or gay parents. A review of studies from 1978 to 2000". Scandinavian Journal of Psychology 43 (4): 335–351. doi:10.1111/1467-9450.00302. 
  93. Michael Lamb, Affidavit – United States District Court for the District of Massachusetts (2009) Mall:Webarchive
  94. Discover magazine "Same-Sex Parents Do No Harm". January 2, 2011 edition, p. 77
  95. Gartrell N, Bos H (2010). "US National Longitudinal Lesbian Family Study: Psychological Adjustment of 17-Year-Old Adolescents". Pediatrics 126 (1): 28–36. PMID 20530080. doi:10.1542/peds.2009-3153. 
  96. Michael J. Rosenfeld, M. J. (2010). "Nontraditional Families and Childhood Progress Through School". Demography 47 (3): 755–775. PMC 3000058. PMID 20879687. doi:10.1353/dem.0.0112.  preprint
  97. American Psychological Association Lesbian & Gay Parenting
  98. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega amici2010 on ilma tekstita.
  99. Maret Ney. "Miks tuleb õpilased viia „Festheartile“?". Sirp, 1. september 2017. Vaadatud 22. oktoober 2017.
  100. Sexual Behaviors and Situational Characteristics of Most Recent Male-Partnered Sexual Event among Gay and Bisexually Identified Men in the United States onlinelibrary.wiley.com Retrieved 2-13-2014
  101. Eesti LGBT Ühing. "Eesti LGBT Ühingu strateegia". Vaadatud 12. juuli 2017.
  102. "Tallinnas algab geikultuuri festival". Eesti Inimõiguste Keskus, 3. juuni 2011. Vaadatud 13. juuli 2017.
  103. 103,0 103,1 Helen Talalaev Eesti Geiliikumine. Eesti võrdluses USA, Lääne- ja Ida-Euroopaga. – Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. MTÜ Eesti Gei Noored: 2010, lk 106-115
  104. Barbi Bilvre. "Eesti homode salaelust". Eesti Ekspress, 3. aprill 2002. Vaadatud 12. juuli 2017.
  105. 105,0 105,1 "Infosulg pidurdab geide infokeskust". Eesti Ekspress, 15. aprill 2004. Vaadatud 12. juuli 2017.
  106. 106,0 106,1 106,2 "Tartu homoseksuaalid taotlevad samasooliste abielu seadustamist". Tartu Postimees, 29. oktoober 1996. Vaadatud 12. juuli 2017.
  107. Aare Raudsepp,. "Eesti peaks võimaldama samasooliste abielu". Eesti Päevaleht, 14. november 2000. Vaadatud 12. juuli 2017.
  108. "Ministeerium loob geide ja lesbide infokeskuse". Eesti Ekspress, 12. veebruar 2004. Vaadatud 10. juuli 2017.
  109. 109,0 109,1 "Päev, mis rõhutab sallivust". Eesti Ekspress, 25. aprill 2005. Vaadatud 12. juuli 2017.
  110. Ardo Kaljuvee. "Suursaadikud OMA festivali toetuseks". Eesti Päevaleht, 06. juuni 2011. Vaadatud 12. september 2017.
  111. Maia Tammjärv, Piret Karro. "Vikerkaartega ehitud Tallinn". Müürileht, 12. juuli 2017. Vaadatud 12. juuli 2017.