Kasutaja:Smianna/Iraagi põllumajandus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Iraagi farmerid

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Iraagi põllumajanduse osa SKTs on üsna väike - vaid 3,3% ja hõivatud 21,6%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike: alla kolmandiku tööealisest rahvastikust tegeleb põllumajandusega.

Iraak on maisiga rikas

Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Suur osa Iraagis asub Mesopotaamia tasandikul, mis on edumeelne läbipaine. Mesopotaamia madaliku põhjaosa on langatuse-akumulatiivne tasandik, mille kõrgus on 200-500 m, raskendav individuaalset võõrväärtusena massiive kuni 1460 m. Mesopotaamia lõunaosa on soine alluviaalne madalik, mille kõrgus on 100 m. Iraagi põhjaosas on Armeenia mägismaa lüheldased harjad ja kirdekaares on Iraani mägismaa keskmikud harjad ja seal asub kõrgeim punkt Iraagis - Haji Ibrahim mägi, mille kõrgus on 3587 m. Iraagis on lähistroopiline kliimat põhjaosas ja troopiline kliimat lõunaosas. Iraagis on eelmäestikud,kus on alarajad. Alarajad on laiad, viljakate mulladega, kus kasvatatakse viinamarju. Lõunaosas on kõrb, kus kasvatatakse pistaatsiaid. Iraagis on kontinentaalne kliima, põua ja kuuma suvi, kevadel on tihti uputus. See tähendab, et Iraagi kliima ja loodustingimused on ebasoodsed.

Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab kolmandikku Iraagi pindalast (17,6%)[2], sellest 8,4% on haritav maa ja 9,2% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,5% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 1,9% Iraagi pindalast. 80% maast on muud maad - peamiselt tasandikud ja mäestikud.

Tööd Iraagi istandusel

Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Iraak on üks maailma suurimaid aedvilju.(2012. a – 11 mln t[3]). Samuti kasvatatakse nisu (24 mln t), dattlit (650 tuh t), kartulit (560 tuh t), kurki (505 tuh t), baklažaani (460 tuh t), sibulat (350 tuh t), arbuusi (350 tuh t), piima (235 tuh t), viinamarju (227 tuh t), riisi (200 tuh t), juurvilju (162 tuh t) jms. Enne sõda Iraagil oli esimene koht datli korjanduses.

Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]

Iraagis peetakse palju loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: lambad - 8,25 mln[3], veised - 2,78 mln , kitsed - 1,6 mln , kaamelid - 65 tuh, hobused - 52 tuh, eeslid - 38 tuh. Iraagis on arenenud loomakasvatuse harud.

Lammastepidamine

Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Iraagis toodetakse erinevaid tooteid, näiteks puuviljaseeme (23 tuh t),rapsiõli (9 tuh t) margariini (8 tuh t), seesamõli (7 tuh t) ja puuviljaseeme õli (3 tuh t)[3].

Iraagi põllu irrigatsioon

Samas toodetakse kanamune (1 mln t), piima (344 tuh t) ja lehmapiima (235 tuh t), liha (203 tuh t). Väikeses koguses toodetakse ka mett, kaamelipiima ja pühvliliha.

Lisaks Iraagis toodetakse juustu (5 tuh t) ja kuiva rasvata piima (79 tuh t).

Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]

Import[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Iraagis importeeritakse nisu (2,9 mln t), jahu (850 tuh t), riisi (842 tuh t), suhkrut (720 tuh t), kanaliha (371 tuh t) ja soeõli (328 tuh t)[3].

Eksport[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem Iraagis eksporteeritakse datlit (138 tuh t), jahu (2 tuh t) ja lambaliha (1 tuh t)[3].

Sellest võiks järeldust teha, et Iraagis on ülekaalus import.

  1. [ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/iz.html Iraq The World Factbookis]
  2. Maakasutamise struktuur FAO kodulehel
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Põllumajandusliku tootmise statiistika FAO kodulehel