Kasutaja:Oop/Keemia
Gümnaasiumi riiklik õppekava. 4. Keemia[muuda | muuda lähteteksti]
4.2. I kursus „Orgaanilised ühendid ja nende omadused”[muuda | muuda lähteteksti]
1. Alkaanid[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu
Süsiniku aatomi olekud molekulis. Süsinikuühendite nimetamise põhimõtted. Erinevad molekuli kujutamise viisid.
Struktuurivalemid. Struktuuri ja omaduste seose tutvustamine isomeeria näitel.
Materjalide, sh alkaanide vastastikmõju veega.
Orgaaniliste ühendite oksüdeerumine ja põlemine.
Põhimõisted: alkaan, molekuli graafiline kujutis, nomenklatuur, tüviühend, asendusrühm, isomeer, hüdrofoobsus, hüdrofiilsus.
2. Asendatud ja küllastumata süsivesinikud[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu
Halogeeniühendid ja nendega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Alkoholid: vesinikside, molekulide vastastikmõju vesilahustes. Alkohol ja ühiskond. Eetrid (mõiste). Amiinid: hapete ja aluste käsitlus. Alkaloididega (narkootikumidega) seotud probleemid.
Aine füüsikaliste omaduste sõltuvus selle struktuurist.
Küllastumata ühendid: alkeenid ja alküünid, nende tähtsamad reaktsioonid (hüdrogeenimine, oksüdeerumine). Areenid (põgus tutvustus aromaatsuse käsitlemiseta). Fenoolid, nendega seotud keskkonnaprobleemid Eestis.
Aldehüüdid ja ketoonid. Aldehüüdide oksüdeeritavus. Sahhariidid kui karbonüülühendid.
Karboksüülhapete süstemaatilised ja triviaalnimetused. Hapete tugevuse võrdlemine.
Karboksüülhapped igapäevaelus.
Põhimõisted: halogeeniühend, alkohol, mitmehüdroksüülne alkohol, vesinikside, eeter, amiin, amiini aluselisus, alkeen, alküün, areen, fenool, aldehüüd, ketoon, karbonüülühend, sahhariid, karboksüülrühm, asendatud karboksüülhape, küllastumata karboksüülhape, dihape.
4.3. II kursus „Orgaaniline keemia meie ümber”[muuda | muuda lähteteksti]
1. Estrid, amiidid ja polümeerid[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu Estrid ja amiidid, nende esindajaid. Estri ja amiidi hüdrolüüsi/moodustumise reaktsioonid.
Pöörduvad reaktsioonid. Katalüüs. Reaktsiooni kiiruse ja tasakaalu mõistete tutvustamine estri reaktsioonide näitel.
Polümeerid ja plastmassid. Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon. Polüalkeenid, kautšuk, polüestrid, polüamiidid, silikoonid.
Põhimõisted: ester, amiid, leeliseline hüdrolüüs, happeline hüdrolüüs, liitumispolümerisatsioon, polükondensatsioon, monomeer, elementaarlüli, kopolümeer, polüalkeen, kautšuk, polüester, polüamiid, silikoon.
2. Bioloogiliselt olulised ained[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu
Di- ja polüsahhariidid, nende hüdrolüüs ja roll organismide elutegevuses. Tselluloosi tüüpi materjalid (puuvill jt).
Aminohapped ja valgud. Valgud ja toiduainete väärtuslikkus. Hapete liigitamine asendamatuteks ning asendatavateks hapeteks.
Toiduainete toiteväärtuse ning tervislikkuse seos nende koostisega.
Rasvad kui estrid ja nende hüdrolüüs. Rasvade roll toitumises. Cis-transisomeeria. Transhapped.
Seep ja sünteetilised pesemisvahendid.
Põhimõisted: disahhariid, polüsahhariid, aminohape, asendamatu aminohape, valk, rasvhape, asendamatu rasvhape, transhape, sünteetiline pesemisvahend.
3. Orgaaniline keemiatööstus ja energeetika[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu
Kütused ja nafta. Nafta töötlemine. Autokütused. Alternatiivkütused.
Orgaaniline keemiatööstus, selle kujunemine ja roll tänapäeval. Tee toorainest keemiatooteni ning selle hinna kujunemine. Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga.
Põhimõisted: taastuv kütus, fossiilkütus, kütteväärtus, nafta, krakkimine, oktaaniarv, põhiorgaaniline keemiatööstus, peenkeemiatööstus, tootmissaadus, kõrvalsaadus, tootmisjääk.
4.4. III kursus „Anorgaaniliste ainete omadused ja rakendused”[muuda | muuda lähteteksti]
1. Perioodilised suundumused ainete omadustes[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu
Keemiliste elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste muutus perioodilisustabelis (rühmades), perioodilised suundumused lihtainete ja ühendite omadustes. Keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid ning keemilised omadused.
Metallide pingerida ja järeldused selle põhjal. Metallide reageerimine vee ning hapete ja soolade lahustega. Metallid ja mittemetallid igapäevaelus (lühiülevaatena).
Metallide ja mittemetallide ning nende tüüpühendite keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis, metallide korral ka asukohaga pingereas.
Põhimõisted: elektronegatiivsus, metallide pingerida.
2. Keemilised protsessid praktikas[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu
Metallide saamine maagist. Elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad (tutvustavalt). Metallide korrosioon (kui metallide saamisega vastassuunaline protsess), korrosioonitõrje.
Keemilised vooluallikad (tööpõhimõte reaktsioonivõrrandeid nõudmata), tuntumad keemilised vooluallikad igapäevaelus.
Arvutused reaktsioonivõrrandi järgi keemiatööstuses või igapäevaelus kasutatavate keemiliste protsessidega seoses (pidades silmas protsesside efektiivsust).
Põhimõisted: metalli korrosioon, korrosioonitõrje, elektrolüüs, keemiline vooluallikas, reaktsiooni saagis, kadu.
3. Keemilised reaktsioonid lahustes[muuda | muuda lähteteksti]
Õppesisu
Ioone sisaldavate lahuste teke polaarsete ja ioonsete ainete lahustumisel. Hüdraatumine, kristallhüdraadid.
Tugevad ja nõrgad happed ning alused, dissotsiatsioonimäär. Dissotsiatsioonivõrrandite koostamine.
Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende kulgemise tingimused. Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses. Happed, alused ja soolad looduses ning igapäevaelus.
Lahuse molaarne kontsentratsioon, lahuste koostise arvutused.
Põhimõisted: elektrolüüt, mitteelektrolüüt, hüdraatumine, kristallhüdraat, tugev elektrolüüt, nõrk elektrolüüt, dissotsiatsioonimäär, soola hüdrolüüs, molaarne kontsentratsioon.