Kasutaja:Leidtmar/Fentanüül
Fentanüül on sünteetiline opioid, mida kasutatakse koos teiste ravimitega anesteesias valu leevendamiseks. Samuti kirjutatakse seda tänapäeval välja inimestele, kellel on kroonilised valud või vähist tingitud valud. Lisaks sellele on opioid kasutusel ka kui vabaajanarkootikum, mida võetakse koos teiste opioididega, näiteks heroiiniga. Tihti kasutatakse koos fentanüüliga antidepressante, kokaiini ja metamfetamiini. Fentanüüli manustamiseks on mitmeid meetodeid: veenisisene, nahapealne (kasutades plaastrit), suukaudne, kõrvakelme, kõrvalestaalune või sissehingamine.[1]
Tavalised kõrvalnähud fentanüüli kasutamisel on iiveldus, uimasus, oksendamine, väsimus, peavalu, kõhukinnisus, aneemia ja välised tursed. Kõige tõsisemad tüsistused, mis fentanüüli tarvitamisel võivad tekkida, on aga hüperventilatsioon, lihasjäikus, insult ja kooma.[1] Põhiliselt töötab fentanüül aktiveerides μ-opioidi retseptoreid ning on kuni sada korda tõhusam kui morfiin. Fentanüülist on töödeldud ka analoogseid opioide, mille hulka kuuluvad näiteks karfentanüül, sufentanüül, alfentanüül ja remifentanüül.[2]
Fentanüül lõid dr Paul Jansseni ja tema firma Janssen Company 1960. aasta detsembris. Euroopas kasutati seda esimest korda 1963. aastal ja Ameerika Ühendriikides 1968. aastal. Sellest ajast alates on fentanüülist saanud maailma üks olulisemaid ja kasutatumaid opioidseid valuvaigisteid. Jansseni eesmärk oli leida tõhusam valutundetust esile kutsuv ravim kui morfiin või meperidiin ning sellest tulenevalt õnnestus tal 1960. aastal esimest korda fentanüüli sünteesida.[2]
Meditsiin[muuda | muuda lähteteksti]
Terav valu[muuda | muuda lähteteksti]
Fentanüüli antakse patsientidele enne operatsiooni, operatsiooni ajal ja vahetult pärast operatsiooni selle tugeva valuvaigistava toime pärast. Seda manustatakse süstides ning lühiajalise valu korral, mida kontrollitakse lühiajalise toimega oopiumpreparaadiga, näiteks fentanüüliga.[3]
Anesteesia[muuda | muuda lähteteksti]
Fentanüül on anesteesias kasutusel kui täiendus tavalisele anesteesiale või spinaalanesteesiale. Lisaks kasutatakse seda veel neuroleptanalgeesias koos droperidoliga.[3]
Kroonilised valud ja pahaloomulised kasvajad[muuda | muuda lähteteksti]
Krooniliste valude ja pahaloomuliste kasvajate puhul manustatakse fentanüüli patsientidele, kellel on välja kujunenud oopiumpreparaatide vastu tolerants. Fentanüüli antakse ka patsientidele, kellel on niivõrd suured valud, et need nõuavad pikaajalist, ööpäevaringset oopiumpreparaadilist valuvaigistit. Fentanüüli võiks kasutada ainult siis, kui alternatiivsed ravivalikud ei sobi või on kasutuskõlbmatud. Seda seetõttu, et isegi kui manustada fentanüüli soovitatud koguses, on oht sõltuvusse jäämiseks või kuritarvitamiseks nii suur, et sellest võivad tuleneda üledoos ja surm. Patsientidel on oopiumpreparaatide vastu tolerants siis, kui nad on saanud ööpäev läbi oopiumpreparaadilist ravi. Ravi peab sisaldama vähemalt 60 mg morfiinsulfaati, 25 μg fentanüüli nahapealse plaastri kaudu tunnis, 30 mg oksükodooni suu kaudu päevas või muud valuvaigistava toimega oopiumpreparaati iga päev vähemalt ühe nädala.[3]
Kõrvalnähud[muuda | muuda lähteteksti]
Üldiselt kõige levinumad fentanüüliga kaasnevad kõrvalnähud on peavalu, iiveldus, oksendamine, uimasus ja kõhukinnisus. Nähud varieeruvad vastavalt sellele, millisele suuremale süsteemile fentanüül inimese kehas on mõju avaldanud.
Närvisüsteemi puhul on kõige levinumad sümptomid, mis esinevad rohkem kui 10% inimestest, somnolents (teadvuse hägunemise 2. aste) ja uimasus. Veel levinud, kuid vähem või kuni 10% inimestel on väsimus, ärevus, ebanormaalne mõtlemine, peavalu, ärrituvus, letargia (pikaajaline sügava une taoline haiguslik seisund) ja külmavärinad.
Südameveresoonkonna puhul on kõige levinum kõrvalnäht tahhükardia ehk südameerutlus. See on kiirenenud südametegevus, mille puhul on südame löögisagedus üle 100 korra minutis.
Hingamisteedega kaasnevad kõige tuntumad sümptomid on haigutamine, hüperventilatsioon või riniit.
Psüühilised kõrvalnähud, mis enamikul inimestel esinevad, on ärevus ja ärritus, rahutus, depressioon, emotsionaalne labiilsus, eufooria, deliirium ja ebaisikustumine.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Dr Paul Jansseni üks huvidest oli töödelda efektiivseid ja kiire toimega valuvaigisteid, et aidata lahendada paljusid valuga seotud probleeme meditsiinis. 1953. aastal olid saadaval nii morfiin kui ka meperidiin. Dr Janssen ja tema kolleegid arvasid, et piperidiiniring morfiinis ja meperidiinis on kõige olulisem keemiline struktuur, mis kutsus esile valutundetuse nende molekulides. Nad alustasid tööd meperidiiniga kui põhilise molekuliga uute ja paremate ühendite tootmises, sest meperidiin ei olnud nii kompleksne molekul kui morfiin ning seda oli lihtsam muuta. 1953.–1957. aastal töötasid Janssen ja tema tiim välja tosinaid uusi tõhusaid valuvaigisteid, fentanüüli sünteesisid nad esimest korda 1960. aastal. Fentanüül oli kümme korda tõhusam kui fenasopüridiin, mis oli fentanüüli eelkäija. Selle lõid samuti Janssen ja tema firma Janssen Pharmaceutica 1957. aastal. Lisaks sellele oli fentanüül mitusada korda tõhusam kui morfiin.[2]
Fentanüül Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on fentanüül ringluses ka illegaalsel narkootikumide turul, kus seda tuntakse kui valget hiinlast, pärslast või afgaani. Oma puhtuse poolest silma paistnud afgaani hakati Eestis kasutama 2009. aasta kevadel. Selle manustamise tagajärjel on olnud surmajuhtumeid, mis on tingitud üledoosist, kuna teadmatusest on tarvitatud afgaani liiga suures koguses. Tänavatel müüdavale fentanüülile on lisatud ka teisi aineid juurde, näiteks glükoosipulbrit ja kriiti või teisi narkootikume, näiteks heroiini. Fentanüüli müüakse Eestis tavaliselt fooliumpakikestes, mida tänavakeeli nimetatakse tšekkideks või poolikuteks.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Zanon, Martina; Valentinuz, Eleonora; Montanaro, Martina; Radaelli, Davide; Consoloni, Lara; D'Errico, Stefano. 2020. Fentanyl transdermal patch: The silent new killer? Saadaval https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2665910720300530, külastatud 24. märts 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Stanley H, Theodore. 2014. The Fentanyl Story. Saadaval https://www.jpain.org/article/S1526-5900(14)00905-5/pdf, külastatud 24. märts 2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 American Society of Health-System Pharmacists, Inc. 2020. Saadaval https://www.drugs.com/monograph/fentanyl.html#uses, külastatud 24. märts 2021.
- ↑ Drugs.com. 2020. Saadaval https://www.drugs.com/sfx/fentanyl-side-effects.html, külastatud 24. märts 2021.
- ↑ Tervise Arengu Instituut. Fentanüül. Saadaval https://www.narko.ee/ained/fentanuul-metuulfentanuul-ehk-valge-hiinlane-3-metuulfentanuul-ehk-valge-parslane-karfentanuul-akruulfentanuul-furanuulfentanuul/, külastatud 24. märts 2021.