Kasutaja:Andres/Kersti Kaljulaidi suhted Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kersti Kaljulaid on Eesti presidendiks saades muutnud Vabariigi Presidendi institutsiooni suhet Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (EELK). Erinevalt teistest senistest taasiseseisvumisjärgsetest Eesti presidentidest on ta keeldunud osalemast jumalateenistustel ja lükanud tagasi presidendiametiga seotud kiriklikud tseremooniad. See on tekitanud Eesti ajakirjanduses mitu kuud kestnud debati EELK rolli üle rahvusriigi rituaalides ning laiemalt kiriku ja riigi suhte üle üldse. Kaljulaidi on hakatud nimetama ilmalikuks presidendiks.

Traditsiooni ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi ametisse astumise päeval tänujumalateenistust ei toimunud. Sarnaselt Kaljulaidiga läks Päts pärast ametivande andmist 1938. aasta aprillis Kadriorgu, et seal külalisi vastu võtta. Küll aga osales Päts kiriklike tähtpäevade tähistamises.[1]

Presidendi ametisse nimetamise tänujumalateenistuse traditsioonile pani aluse president Lennart Meri. Kirikuloo teaduri Priit Rohtmetsa sõnul kujundas Meri otsuse tausta vabanemine Nõukogude-aegsest okupatsioonist ja repressioonidest, 1980. aastate lõpus alanud Vabadussõja ausammaste pühitsemised, vaimulikkonna osalemine laulvas revolutsioonis ja inimeste massiline kirikutesse siirdumine. Rohtmetsa arvates käsitles Meri kirikut kui institutsiooni ja nägi selle institutsiooni olulisust presidendiinstitusiooni kõrval. Uue traditsiooni sissetoomine oli Meri jaoks viis näidata, et kirikud ja nende liikmeskond on täieõiguslikud ühiskonna liikmed. Meri soovis, et tänujumalateenistus toimuks Tallinna toomkirikus kui Eestimaa peakirikus.[1][2]

President Arnold Rüütel osales tänujumalateenistusel oma ametisse nimetamise päeval 2001. aasta 8. oktoobril Tallinna toomkirikus. President Toomas Hendrik Ilvese tänujumalateenistus, milles president osales, toimus tema ametisse nimetamise päeval 9. oktoobril 2006 Kaarli kirikus.[2]

Presidendi jumalateenistustel osalemise traditsioone asus muutma juba president Toomas Hendrik Ilves. Kui kaks eelmist presidenti käisid jõulujumalateenistusel mõnes Tallinna kirikus, siis Ilves käis oma kodukandi Halliste kirikus. Varasema traditsiooni järgi tegi ETV jõululaupäeva õhtul teleülekande kirikust, kus president jumalateenistusel osales. President Ilves aga otsustas jätta 24. detsembril 2008 kell 17 toimuvale teleülekandeteenistusele minemata ja läks kirikusse hiljem, kell 20. Rohtmetsa hinnangul sai Ilvese presidendiks oleku ajal presidendi usust eraeluline asi.[1][3]

Kaljulaidi loobumine tänujumalateenistusest[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) oli presidendile pakkunud. 3. oktoobril, Kaljulaidi presidendiks valimise päeval helistas EELK peapiiskop Urmas Viilma Kaljulaidile, õnnitles teda, teavitas tänujumalateenistuse tavast ja EELK valmisolekust seda korraldada. Kaljulaid lubas asja kaaluda. Mõni päev hiljem andis presidendi kantselei kirikule teada, et president loobub tänupalvusest.[2]

Avalikkuseni jõudis teave presidendi loobumisest tänujumalateenistusest alles 2. novembril 2016, mil mitmed väljaanded selleteemalise uudise avaldasid. Urmas Viilma kommenteeris siis presidendi kuu aega tagasi tehtud otsust järgmiste sõnadega: "Need on otsused, mida president langetab ise. Kuid kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel."[2]

Kaks päeva hiljem, 4. novembril 2016 avaldas Kaljulaid sotsiaalmeedias oma sammu selgitava sõnumi. Ta ütles, et austab inimeste usuvabadust ja peab lugu tööst, mida kogudused ühiskonna nõrgemate abistamiseks teevad. Kaljulaid lisas, et austab ka inimeste soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma tegemistesse. Kuid ta ei pea siiraks enda kirikus käimist riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade ajal, sest varem pole kirikus käimine tema jaoks olnud nende tähtpäevade osa. Kaljulaid ütles, et tema jaoks on kõige olulisem, et igaühel oleks vabadus otsida tröösti sealt, kust tema seda leiab: kes kirikust, kes mere äärest, kes metsast.[4]

Priit Rohtmets pidas presidendi selgituse juures problemaatiliseks seda, et kui Kaljulaid on öelnud, et on ka kiriklikke tavasid järginud, näiteks siis, kui ta Euroopa kontrollikoja liikmena paavsti kutsel teda külastas, siis samasuguse kutse esitanud talle ka Urmas Viilma. Rohtmetsa sõnul ei oodanud Viilma presidendilt tingimata oma usu tunnistamist, vaid austust ja soovi austust näidata.[1]

27. detsembril 2016 ERR-ile antud aastalõpuintervjuus märkis Kaljulaid, et tänujumalateenistust taheti pidada tema kohal viibides; ta austab usuvabadust ja tal polnuks midagi tänujumalateenistuse toimumise vastu, kui EELK korraldanuks selle ilma tema kohal viibimata.[5]

Kaljulaidi ja EELK suhted pärast tänujumalateenistuse ärajäämist[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast tänujumalateenistuse ärajäämist oli EELK koostöö suhtes presidendiga äraootaval seisukohal. Presidendile saadeti kutse jõulujumalateenistusel osalemiseks.[6]

24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma ütles pärast kohtumist, et on väga rõõmus, et Kaljulaid ei näe kirikul üksnes tseremoniaalset rolli, vaid on teadlik ka kiriku igapäevasest panustamisest sotsiaal- ja hoolekandetöösse. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha. Presidendi jumalateenistustel osalemise küsimust kohtumisel ei arutatud.[7][8]

1. detsembril 2016 Toomkirikus toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud, Kaljulaid ei osalenud.[9]

15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus külastas Kaljulaid muuhulgas EELK Risti kogudust. Viilma sõnul tutvus president koguduse tööga ja kirikus tehtud restaureerimistöödega ning kõneles koguduse elust ja tegevusest õpetaja Annika Laatsi ja koguduse teiste liikmetega.[10]

9. detsembril 2016 Mart Soidrole ja Andrus Kivirähale antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine ja et "jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga". Usutluses väljendas Kaljulaid veendumust, et usk ja uskmatus on iga inimese vaba valik. Tema sõnul on usuvabaduse teine pool uskumatuse vabadus.[11][12]

Jõululaupäeval, 24. detsembril 2016 kohtus Kaljulaid Tallinna Lastehaigla, Eesti kaitseväe ja EELK Tallinna diakooniahaigla töötajatega. Ta osales koos staabi- ja sidepataljoni ning vahipataljoni ajateenijatega kaitseväe kalmistu kabelis jõulumõtisklusel.[13]

Debatt ajakirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja[9][10], leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid[14][15], kui ka neid, kes seda vastustasid[16][17].

Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.[18][19][10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Liis Velsker: "Presidendi kirikus käimise traditsioone asus muutma juba Ilves". Postimees.ee, 8. november 2016. Vaadatud 27. detsembril 2016
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest". ERR.ee, 2. november 2016
  3. Arvo Uustalu: "Presidendi jõulutemp: Ilves jättis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata". Õhtuleht.ee, 29. detsember 2008
  4. "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks". Delfi.ee, 4. november 2016
  5. "President Kaljulaid: meie riigi ilmalikkus on parim kaitse võõraste religioonide eest". ERR.ee, 27. detsember 2016. Vaadatud 28. detsembril 2016
  6. "Kirik tahab teada, kas jumalateenistusest loobunud presidendiga on loota koostööd". Delfi.ee, 25. november 2016. Vaadatud 28. detsembril 2016
  7. Tiiu Pikkur: "President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga". Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016
  8. "President kohtus EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga". ERR.ee, 25. november 2016. Vaadatud 28. detsembril 2016
  9. 9,0 9,1 "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil". ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  10. 10,0 10,1 10,2 "President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut". Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.
  11. "Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi". Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016
  12. "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)" Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  13. "FOTOD: Kaljulaid: austan soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse, nii nagu on mulle arusaadav ka soov seda mitte teha". Delfi.ee, 24. detsember 2016. Vaadatud 28. detsembril 2016
  14. Evelyn Kaldoja: "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg". Postimees.ee, 25. november 2016.
  15. Andrus Kivirähk: "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda". EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016
  16. Janek Mäggi: "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?" Postimees.ee, 17. november 2016
  17. "Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine". Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  18. "President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga". Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  19. "President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi". Estonian World Review, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016