Karl Eduard Sööt

„K. E. Söödi portree“, Aleksander Uurits, 1915, õli lõuendil.

Karl Eduard Sööt (26. detsember 1862 Lohkva küla – 1. september 1950 Tartu) oli eesti luuletaja.

Elukäik

Tema vanemad olid veskirentnikud. Alghariduse sai ta Tartu Saksa Seminari algkoolist. Aastatel 1878–1881 õppis Tartu Kreiskoolis.

1886–1893 töötas Sööt Oleviku toimetuses arvepidaja ja toimetuse abijõuna. Aastatel 1893–1895 asutas ta Tartus raamatukaupluse, trükikoja ja kirjastuse. Selle omanikuks ja kirjastajaks oli ta 1914. aastani. Alates 1913. aastast oli vabakutseline kirjanik.

Aastatel 1921–1923 ajalehe Postimees vastutav toimetaja. 31. jaanuaril 1936 otsustas Vabariigi Valitsus osta Karl Eduard Söödi aresti all oleva varanduse – mööbli ja raamatukogu – 1000 krooni eest ja anda see talle üürile viieks aastaks kümne krooni eest aastas

Karl Eduard Sööt oli taimetoitlane.

Looming

Tema varasemas loomingus on valdav talupoegliku realismi ja ühiskonnakriitika sugemetega kodu- ja isamaalüürika (näiteks "Aasa õied" I ja II, 1890 – 91; "Rõõm ja mure" 1894; "Saatus" 1899; "Mälestused ja lootused" 1903).

Hilisemas loomingus väärivad tähelepanu rahvamuistendite aineil loodud ballaadid (näiteks "Kodu" 1921; "Kuusirbi õsu" 1937).

Eesti lasteluule klassikasse kuulub paremik kogust "Lapsepõlve Kungla" 1923.

Luulekogud

• "Aasa õied" I (1890)
• "Aasa õied" II (1891)
• "Rõõm ja mure" (1894)
• "Saatus" (1899)
• "Mälestused ja lootused" (1903)
• "Kodu" (1921)
• "Lapsepõlve Kungla" (1923)
• "Aastate kajastus" (1925, valikkogu, eessõna: Villem Grünthal-Ridala)
• "Vabadusrist" (1928)
• "Kuusirbi õsu" (1937)
• "Kogutud luuletused" (1943, eessõna: August Sang)
• "Valitud luuletused" (1946)
• "Lastelaule" (1949)
• "Elurada" (Toronto 1951, koostanud Artur Adson)
• "Väike luuleraamat" (1968, koostanud Ellen Niit)

Luulenäide

Kuidas ma luuletan

 "Kullakene, istu minu ligi –
 Täna luuletada tahan ma,
 Anna oma käsi minu kätte,
 Siis on laule minul lõpmata!"
 
 Kuldne andis käe ja palus: "Kallis,
 Laula sellest, mis mu põues keeb!"
 Ei ma küsinud, mis on ta põues,
 Mis ta mulle laulusisuks teeb.
 
 Tema käsi õrnalt värisedes
 Ütles mulle seda isegi.
 Võtsin sule kätte, kirjutasin –
 Kirjutasin tema tundmusi.
 
 Ja mu laulukene – minu prohvet –
 Mis ta ilmutas mu silma ees? ...
 Hõõgav tuli – armutuli, valu,
 Imeline igatsus ta sees. – –
 
 Nõnda luuletan – ta käsi kaunis
 Alaliseks tundejuhiks mull’ –
 Laulan unustades aja, ruumi,
 Laulan päikseveerul, koidikul.

Esmakordselt ilmunud Sööt, K. E. 1890. Aasa õied. Tartu: A. Grenzsteini trükikoda, lk 14. Siinne variant – Sööt, K. E. 1946. Valitud luuletused. Tallinn: RK “Ilukirjandus ja Kunst”, lk 9–10.

Tunnustus

• 1938 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk

Mälestuse jäädvustamine

Aastast 1988 antakse välja Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinda.

Artiklid

• Andmeid Friedrich Robert Faehlmanni elulookirjelduseks. – Eesti Kirjandus nr 6/1929

Kirjandus

• Paul Ambur, "Laulurästas hallaöös. Karl Eduard Söödi elu ja luule piirjooni". Tartu Eesti Kirjastus 1942, 160 lk; bibliograafia lk 147–159
• Hilja Lindeberg, "Karl Eduard Sööt ungari-eesti kultuurilis-kirjanduslike suhete uurijana ja arendajana" – Looming 1968, nr 6, lk 936–942
• Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 67–81, autor Ello Säärits; bibliograafia lk 99
• Karl Eduard Sööt, "Vabadusrist: lugu uusi vanal viisil" (poeem), saateks: Ain Kaalep – Akadeemia 1998, nr 11, lk 2255–2261

Välislingid

• Karl Eduard Sööt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• "Eesti värss" - Karl Eduard Sööt: elulugu ja terviktekstid
• http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?12408
• http://web.archive.org/web/20081231200532/http://www.luunja.edu.ee/luunja2002/soot.htm
• Henrik Visnapuu, "Karl Eduard Sööt luuletajana" – Looming nr 10, detsember 1932, lk 1180–94
• Ants Oras, "Karl Eduard Söödi luule" – Eesti Kirjandus 1933, nr 1, lk 1–8; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil; ilmunud ka A. Orase raamatus "Kriitiku külaskäik", Tartu 2009, lk 351–362
• Bernard Sööt, K. E. Sööt isamaalüürikuna – Eesti Kirjandus nr 12/1937, lk 579–584
• Jaan Roos, "K. E. Sööt avaliku elu tegelasena" – Eesti Kirjandus nr 12/1937, lk 584–602
• Ene Puusemp, "Söödi pärandist elab rahvas tänini"