Kaneelirull

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaneelirull

Kaneelirull (ka kaneelikukkel, kaneelikeeris, kaneelitigu) on magus saiake, mida pakutakse tavaliselt Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Taanis nimetatakse seda kanelsnegl'iks ('kaneelitigu'). Selle peamised koostisosad on jahu, kaneel, suhkur ja või, mis annavad tugeva ja magusa maitse.

Kaneel[muuda | muuda lähteteksti]

On olemas kahte sorti kaneeli: tseiloni kaneel ja hiina kaneel ehk kassia. Tseiloni kaneeli on nimetatud ka magusaks kaneeliks või õigeks kaneeliks ja see on kaneelidest populaarseim. See on kallim kui teised kaneelisordid, kuid selle maitse on teistest ka parem.

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaneelirulli valmistamine

Kaneelirull koosneb rullitud pärmitainast, mis on kaetud kaneeli ja suhkru seguga (rosinad ja teised koostisosad soovikorral) ning määritud võikihiga.

Kaneelirulle võib valmistada mitmel viisil. Neid võib keerata rulli ja panna paberkorvikestesse, et säilitada või ja suhkru mahlakus. Teine võimalus on keerata lihtsalt rulli, panna lõigatud pool üles või teha õhem keerd küpsetatuna küljed väljapoole.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaneelirulli teevad vastupandamatuks järgmised koostisosad: sai, kaneel, suhkur ja või.

Esimene kaanelirull küpsetati Rootsis, kus 4. oktoober on tuntud kui rahvusvaheline kaneelirullipäev. Enamasti süüakse neid fika ehk kohvipausi ajal, mille käigus nauditakse kohvi ja küpsetisi.

Rootsis ei ole kaneelirullid nii magusad ja rasvased kui Ameerikas. Rootsis sisaldab tainas natukene kardemoni, vürtsi ingveri perekonnast ja neid küpsetatakse muffinipakendites, et see maius oleks õrna tekstuuriga.

Paikkondlikud erinevused[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika kaneelirull

Tõeline kaneelirull ei ole glasuuriga kaetud. Norras puistatakse peale granuleeritud suhkrut, Rootsis aga suhkrukristalle, mida kutsutakse pärlsuhkruks. Norras korraldatakse igal aastal mitmeid väga olulisi kaneelirulli võistlusi, kus kohaliku ajalehe lugejad nimetavad ja hääletavad linna parima kaneelirulli. See on prestiižne sündmus ja seda võistlust võetakse väga-väga tõsiselt.

Taanis nimetatakse kaneelirulle sageli kaneelitigudeks (kanelsnegl) ja Soomes kõrvakiiludeks (korvapuusti, ingl. k slapped ear) – kui keegi sulle kõrvakiilu annaks, oleks kaneelirull sobiv maiuspala, et sind lohutada.

Briti versioon on ligikaudne Taani või-tüüpi saiakesega, mis on kergesti kättesaadav kohvikutes, supermarketites ja pagaritöökodades üle kogu Suurbritannia.

Ameerika kaneelirullid on sageli kaetud glasuuriga ja mõnikord praetud, viimistletud glasuuriga ning serveeritud sõõrikuna. On ka piirkondlikke erinevusi, eriti Kansases, kus kaneelirullid võib kasta või katta tšillipipraga.

Kanadas on kaneelirullid tuntud kaneelikuklite nime all, mis võivad sisaldada nii ohtralt kaneeli, et on süües väga vürtsikad. Nad on harilikult kaetud suhkruga, kuid mitte glasuuriga, samuti pole neis rosinaid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Martina Wade. "15 Facts About Cinnamon Buns". Food & Recipes, Fun stuff, Scandi Life.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]