Magusus

Allikas: Vikipeedia

Magusus on maitseomadus, mida põhjustavad magusained (enamasti sahharoos või glükoos).

Magusus on üks põhimaitsetest. Seda peetakse peaaegu eranditult meeldivaks maitseks.

Tuntumad magusained on suhkur ja teised sahhariidid, aga leidub ka muid looduslikke ja sünteetilisi aineid, mis on magusad. Selliseid aineid, mis on magusad suhkruga võrreldes väiksema koguse juures, kasutatakse tihti kunstlike magustajatena, et vähendada toidu kalorsust. Niisuguste suhkruasendajate seas on näiteks sahhariin, aspartaam ja ksülitool.

Eri ühendite magusus[1][2][3][4][5]
Nimi Ühendi klass Magusus
laktoos disahhariid 0,16
maltoos disahhariid 0,33–0,45
glükoos monosahhariid 0,74–0,8
sahharoos disahhariid 1,00 (baasväärtus)
fruktoos monosahhariid 1,17–1,75
tsüklamaat 26
stevia glükosiid glükosiid 40–300
aspartaam dipeptiidmetüülester 180–250
sahhariin 300–675
taumatiin valk 2000

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. John McMurry (1998). Organic Chemistry (4th ed.). Brooks/Cole. Lk 468. ISBN 0-13-286261-1.
  2. Svrivastava, R.C.; Rastogi, R.P (2003). "Relative taste indices of some substances". Transport Mediated by Electrical Interfaces. Studies in interface science. Kd 18. Amsterdam, Netherlands: Elsevier Science. ISBN 0-444-51453-8 B.V. Vaadatud 12. septembril 2010  Taste indices of table 9, p.274 are select sample taken from table in Guyton's Textbook of Medical Physiology (present in all editions) {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: postscript (link)
  3. McLaughlin, Susan; Margolskee, Rorbert F (1994). "The Sense of Taste". American Scientist. 82 (6): 538–545.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Joesten, Melvin D; Hogg, John L; Castellion, Mary E (2007). "Sweeteness Relative to Sucrose (table)". The World of Chemistry: Essentials (4th ed.). Belmont, California: Thomson Brooks/Cole. Lk 359. ISBN 0-495-01213-0. Vaadatud 14. septembril 2010.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. Arthur C. Guyton, John Hall: "Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology" Elsevier Saunder, Philadelphia 2006, ISBN 0-7216-0240-1, ISBN 0-8089-2317-X, lk 664