Magusus
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Magusus on maitseomadus, mida põhjustavad magusained (enamasti sahharoos või glükoos).
Magusus on üks põhimaitsetest. Seda peetakse peaaegu eranditult meeldivaks maitseks.
Tuntumad magusained on suhkur ja teised sahhariidid, aga leidub ka muid looduslikke ja sünteetilisi aineid, mis on magusad. Selliseid aineid, mis on magusad suhkruga võrreldes väiksema koguse juures, kasutatakse tihti kunstlike magustajatena, et vähendada toidu kalorsust. Niisuguste suhkruasendajate seas on näiteks sahhariin, aspartaam ja ksülitool.
| Nimi | Ühendi klass | Magusus |
|---|---|---|
| laktoos | disahhariid | 0,16 |
| maltoos | disahhariid | 0,33–0,45 |
| glükoos | monosahhariid | 0,74–0,8 |
| sahharoos | disahhariid | 1,00 (baasväärtus) |
| fruktoos | monosahhariid | 1,17–1,75 |
| tsüklamaat | 26 | |
| stevia glükosiid | glükosiid | 40–300 |
| aspartaam | dipeptiidmetüülester | 180–250 |
| sahhariin | 300–675 | |
| taumatiin | valk | 2000 |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ John McMurry (1998). Organic Chemistry (trükk: 4th). Brooks/Cole. lk 468. ISBN 0-13-286261-1.
- ↑ Svrivastava, R.C.; Rastogi, R.P (2003). "Relative taste indices of some substances". Transport Mediated by Electrical Interfaces. Studies in interface science 18. Amsterdam, Netherlands: Elsevier Science. ISBN 0-444-51453-8 B.V. Vaadatud 12. september 2010 Taste indices of table 9, p.274 are select sample taken from table in Guyton's Textbook of Medical Physiology (present in all editions)
- ↑ McLaughlin, Susan; Margolskee, Rorbert F (1994). "The Sense of Taste". American Scientist 82 (6): 538–545.
- ↑ Joesten, Melvin D; Hogg, John L; Castellion, Mary E (2007). "Sweeteness Relative to Sucrose (table)". The World of Chemistry: Essentials (trükk: 4th). Belmont, California: Thomson Brooks/Cole. lk 359. ISBN 0-495-01213-0. Vaadatud 14. september 2010.
- ↑ Arthur C. Guyton, John Hall: "Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology" Elsevier Saunder, Philadelphia 2006, ISBN 0-7216-0240-1, ISBN 0-8089-2317-X, lk 664