Kaljo Põhjakas

Allikas: Vikipeedia

Kaljo Põhjakas (12. august 1923 Raasiku Harjumaal23. juuni 2018[1]) oli Eesti põllumajandusteadlane.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljo Põhjakas oli agronoomi poeg.[2]

Lõpetas 1942 Tallinnas G. Adolfi Gümnaasiumi. Läks 1943 salaja Soome, võitles Soome armees ja laevastikus, tuli 1944 soomepoistega Eestisse, sai Tartu all haavata, evakueeriti Saksamaale, siirdus sealt 1947 Kanadasse. Õppis 1946/47 Balti Ülikoolis Pinnebergis (Hamburgi lähedal), lõpetas 1951 Briti Columbia Ülikooli (Vancouveris) agronoomia erialal, M.Sc. põllumajanduse kultuurtehnikas (1959, samas), väitekiri "The use of monomolecular film to retard evaporation from water surfaces" Oli 1959–67 Kanada Põllumajandusministeeriumi uurimistöö osakonna (Swift Current, Saskatchewan) teadur, 1967–71 Iraanis FAO kunstliku niisutuse nõunik, 1972–74 Kuala Lumpuris Malaisia Põllumajanduse Uurimise ja Arendamise Instituudi (MARDI) veekasutuse vanemnõunik, 1974–76 Kanada Välisabi Organisatsiooni (Canadian International Development Agency, CIDA) niisutuse ja mullateaduse nõunik, 1976–88 Kanada Alberta provintsi Põllumajandusministeeriumi maade hindamise osakonna juhataja, pensionärina (aastast 1988) 1988–90 CIDA ülesandel Egiptuses Maonsouras (Niiluse deltas) maaparandusspetsialist ISAWIP-i (Integrated Soil and Water Improvement Project) juures Niiluse delta muldade viljakuse suurendamise alal; 1993 Eesti Maa-ameti nõunik.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: mullakasutus põllumajanduses – mullateadus, maakuivendus ja kunstlik niisutus. Kanadas uuris erisuguseid niisutussüsteeme ja nende tõhusust, arendas veekontrolli automaatseadmeid pindniisutuse jaoks, hindas niisutuseks sobivaid muldi ning avaldas standardite ja hindamise käsiraamatu, mis mõjutas tugevasti Kanada preeria-ala niisutamiseks sobilike muldade määramist. Iraanis mõjutas oluliselt mulla ja vee uurimist, algatas veekasutuse katsejaamade võrgu rajamise. Malaisias võttis osa niisutusprogrammi koostamisest, hindas riisikasvatusprojektide tõhusust, soovitas niisutuse laiendamist peale riisipõldude ka teistele kõlvikutele. Indoneesias inspekteeris niisutusprojekte, hindas vee- ja mullaressursse ning andis soovitusi nende arendamiseks. Egiptuses töötas välja kompleksse protseduuri Niiluse delta muldade parandamiseks. Kanada Agronoomide Seltsi liige, (1965–67 abipresident ja president), Kanada Mullateaduse Seltsi liige, Kanada Põllumajandusinseneride Seltsi asutajaliige (1959). Umbes 50 teadustrükist.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Technique of maintaining water tables. // Can. J. Soil Sci. 44 (1964)
  • The side effect of soluble salts on the compatiblity of four Saskatchewan soils. // Can. J. Soil Sci. 46 (1966)
  • Performance of some canal and dugout on the Canadian prairies. // Can. Agr. Eng. (1967) 9
  • Training for water and soil management in Iran. // Ann. Rev. Selected Developments. Rome, 1970
  • Automated surface irrigation. // Can. Agr. Eng. (1972)
  • Report on water management in Malaysia. Rome, 1974; Cosumption use of water by crops at Swift Current, Saskatchewan. // Can. J. Soil Sci. 47 (1976)
  • Water management in East Indonesia. Jakarta, 1976
  • Procedures manual for land irrigability classification in Alberta. Lethbrigde, 1985
  • Quantified land evaluation procedures. // Land Irrigabilty Classification in Alberta. ITC Workshop Proc. Washington, 1986; ISAWIP technical report 5014. Soil survey report. Inventory and recommendations for improvement. Mansoura (Egypt), 1990.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.