Junko Tabei

Allikas: Vikipeedia
Junko Tabei Kommunismi mäetipul 1985. aastal. Jaan Künnapi foto.

Junko Tabei (jaapani keeles 田部井 淳子 Tabei Junko; 23. mai 1939 Fukushima prefektuur20. oktoober 2016 Kawagoe, Saitama prefektuur) oli jaapani alpinist ja esimene naine, kes jõudis Džomolungma ja Xixabangma tippu[1].

Haridustee ja akadeemiline kraad[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1962. aasta ülikooli Tōkyōs (Shōwa Joshi Daigaku).[2]

1969. aastal sai ta teaduskraadi inglise kirjanduse alal.[3]

Mägironimine[muuda | muuda lähteteksti]

Junko Tabei Kommunismi mäetipus (Ismoili Somoni mäetipp) koos kahe jaapanlanna ning Eesti mägironijatega (Alfred Lõhmus, Jaan Künnap, Kalev Muru, Ilmar Priimets).

Huvi alpinismi vastu tekkis tal juba noores eas, kuid tõsisemalt hakkas ta mägironimisega tegelema 20-aastaselt.[3]

1969. aastal loodi tema eestvedamisel Jaapani naisalpinistide klubi (klubi ingliskeelne nimi Ladies Climbing Club Japan).[3]

1970. aastal tõusis ta Himaalajas Annapurna III tippu (7555 m). [3]

Junko Tabei jõudis Džomolungma tippu 16. mail 1975. Kokku on ta teinud tipputõusud kolmele kaheksatuhandelisele, lisaks Džomolungmale ka 1981. aastal Xixabangmale (8027 m) ja 1996. aastal Cho Oyule (8188 m).[1]

1985. aastal tõusis ta Pamiiris kolmele üle 7000 m kõrgusele tipule (Lenini mäetipp, Korženevskaja, Ismoili Somoni mäetipp).[3] 1985. aastal ajalehes Sovetski Sport avaldatud intervjuus meenutas ta soojade sõnadega treenereid-alpiniste Ilmar Priimetsa, Jaan Künnapit, Alfred Lõhmust ja Kalev Muru, kes rahvusvahelises alpilaagris aitasid kolmest jaapanlannast koosneval grupil laskumisel baaslaagrisse mööda Fortambeki liustikku osa nende varustusest alla kanda[4][5].

1992. aastal sai Tabeist esimene naine, kes on tõusnud Seitsme tipu klubi kõigile 7 eri paigus asuvaile mäetipule.[3]

1999. aastal sooritas ta tipputõusu Tian Shani kõrgeimale tipule Džengišile (7439 m).[3]

Ta on tõusnud 56 riigi kõrgemaile mäetipule, sealhulgas 2007. aastal Eestis Suure Munamäe otsa (318 m).[2]

Haigus[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal diagnoositi tal vähk.

2016. aasta juunis tõusis ta oma alpinstikarjääris viimasele mäetipule. Sümboolne on, et selleks sai Fuji, jaapanlastele kõige püham mägi.[3]

20. oktoobril 2016 suri ta Kawagoe haiglas kõhukelmevähki.[3]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]