Johannes Pääsukese tõeline elu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Johannes Pääsukese tõeline elu
Žanr seiklusfilm
Režissöör Hardi Volmer
Stsenarist Olavi Ruitlane,
Hardi Volmer
Operaator Mait Mäekivi
Peaosades Ott Sepp
Märt Avandi
Monteerija Emeri Abel
Produtsent Anneli Ahven
Tootja Kopli Kinokompanii
Aasta 2019
Esilinastus 10. jaanuar 2019
Kestus 90:00
Riik Eesti
Keel eesti
IMDb profiil
Filmiveebi sissekanne

"Johannes Pääsukese tõeline elu" on Eesti lavastaja Hardi Volmeri 2019. aastal esilinastunud mängufilm, mis kajastab fiktsionaalselt Pääsukese 1913. aasta filmi- ja fotoretke Setumaale Eesti Rahva Muuseumi korrespondendina. Pääsukest kehastab filmis Ott Sepp, tema assistenti Harri Volterit Märt Avandi.[1]

Filmi tootis Kopli Kinokompanii, film kestab 90 minutit ja 0 sekundit. Ametlikud esilinastused toimusid 10. jaanuaril 2019 Tartu Lõunakeskuse Apollo Kinos, 11. jaanuaril 2019 Tallinnas Solarise keskuse Apollo Kinos ning 12. jaanuaril 2019 Värska Kultuurikeskuses.[1]

Film kogus 2019. aastal 25 287 kinokülastust ja teenis 129 tuhat eurot kassatulu. Sellega oli see 2019. aastal linastunud Eesti filmide seas 8. kohal.[2]

Tegijad[muuda | muuda lähteteksti]

Näitlejad[muuda | muuda lähteteksti]

Episoodiliselt mängisid filmis ka Jaan Pehk, Ivar Feldmann, Ain Raal, Margus Mikomägi, Marje Metsur, Peeter Volkonski, Anzori Barkalaja jpt.[1]

Kajastusi[muuda | muuda lähteteksti]

"Ilus film, soovitan kõigile, kel vastupandamatu tung igal põhjusel (ja ka põhjuseta) kaamera rec-nuppu vajutada. Instagram-influencer'itele lausa kohustuslik. Johannes Pääsuke oligi Eesti esimene influencer, lihtsalt sada aastat oma ajast ees," kommenteeris filmi teleajakirjanik Jüri Muttika. [viide?]

Kriitik Andrei Liimets nimetas filmi mänguliseks teekonnafilmiks ja semukomöödiaks: "Filmiisakest kujutatakse paraja avantüristi-oportunisti-elunautlejana, omamoodi Nipernaadina, kelle süda tuksub järgmise tuuleiili järgi, adumata hetkekski oma tulevast suurt kohta ajaloos." Pääsukese "Retke läbi Setumaa" originaalmaterjali segamist uuega hindas Liimets üheks nutikamatest lahendustest linateose juures. Kokkuvõte kujunes siiski kriitiliseks: "Vaatamata headele karakteritele ja huvipakkuvale ajaloolisele taustale näikse stsenaariumis nappima fookust ja selgust. ... Südame ja hingega tehtud, aga vahendite nappus annab tunda pea igal sammul. Kiirustamise mekk on tugevalt manu tehnilisel teostusel, sest ühtteist jääb kriipima nii helireal kui montaažis. Nii mõnegi stseeni saanuks rohkemate duublite ja parema ettevalmistusega küllap oluliselt ladusamalt lahendada. See kõik vajab aga aega ja raha."[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]