Johan Tamverk

Allikas: Vikipeedia

Johan Tamverk (14. juuni 1906 Haapsalu26. jaanuar 1988 Tallinn) oli eesti helilooja, muusikapedagoog ja koorijuht.

Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1928. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass) ja 1929. aastal muusikapedagoogika erialal Juhan Aaviku juhendamisel.

Ta töötas muusikaõpetajana Läänemaa Õpetajate Seminaris (1928–1931), Tartu Pedagoogiumis (1932–1937) ja 1937. aastast (vaheaegadega) mitmes Tallinna koolis. 1937–1940 oli ta Ühendatud Usklikkude Haridusseltsi Eraprogümnaasiumi direktor ja muusikaõpetaja, 1940–1941 Rahva Kunstilise Isetegevuse Keskmaja muusikainspektor, 1942–1944 Tallinna Konservatooriumi inspektor. 1950–1956 töötas ta Rakvere Pedagoogilises Koolis, 1959–1974 oli ta Tallinna 23. Keskkooli muusikaklassi juhataja.[1]

Koorijuhina juhatas ta aastatel 1934–1937 Tartu Naislaulu Seltsi naiskoori ja 1937–1939 Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori.

Aastatel 1945–1950 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu liige. 1950. aastal arvati ta ideoloogilistel põhjustel Heliloojate Liidust välja, kuid 1959. aastal võeti ta taas liidu liikmeks.[1]

Tema heliloomingu kaalukaima osa moodustab vaimulik muusika. Tema tuntuim teos on oratoorium "Taavet ja Koljat" (Piibli ainetel teksti autor Peeter Sink), mille esiettekanne toimus 8. detsembril 1934 Estonia kontserdisaalis, kus oratooriumi esitas Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoor Johan Tamverki juhatamisel, kaasa tegid Karl Ots, Karl Viitol, Bernhard Hansen ja Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester.[2] Johan Tamverki 100. sünniaastapäeva puhul esitasid 3. oktoobril 2006 oratooriumi "Taavet ja Koljat" Eesti Rahvusmeeskoor ja rahvusooper Estonia sümfooniaorkester.[3]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

1927

  • 2 fuugat keelpilliorkestrile
  • Keelpillikvartett

1928

  • "Üksipäinis", kantaat segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile

1934

  • "Taavet ja Koljat", oratoorium solistidele, meeskoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile

1968

  • "Heroiline poeem" sümfooniaorkestrile

1972

  • "Pax", kantaat tenorile, naiskoorile ja orelile (tekst A. Kruza, A. Otto)

1973

  • "Meri", oratoorium tenorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Heldur Karmo)

1975

  • Fugett 2 viiulile D-duur
  • Fugett d-moll 2 viiulile
  • Fugett g-moll 2 viiulile
  • Fugett e-moll 2 viiulile
  • Eesti rahvaviis 2 viiulile
  • Eesti rahvatants 2 viiulile
  • 2 rahvatantsu 2 viiulile
  • "Õhtul" 2 viiulile

1976

  • "Kevade laul", kantaat solistile ja sümfooniaorkestrile (tekst Ralf Parve)

1977

  • "Võitlusradadel" sümfooniaorkestrile

1978

  • "Leinapoeem" sümfooniaorkestrile

1983

  • "Tormilaul", poeem meeskoorile ja orelile (tekst Juhan Smuul)

1986

  • "Koduranna tuul", poeem meeskoorile ja orelile (tekst Aino Otto)

Koorilaulud

  • "Meeste samm", meeskoorilaul (1970, tekst Aino Otto)
  • "Kajaka lend", naiskoorilaul (1969, tekst E. Oengo, Aino Otto)
  • "Mis see oli?" (1967, segakoorilaul, tekst Gustav Suits)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]