Jevgeni Nikonov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Nikonov SA.jpg

Jevgeni Aleksandrovitš Nikonov (vene keeles Евгений Александрович Никонов) 18. detsember 1920 Vassiljevka, Stavropoli maakond, Samara kubermang19. august 1941 Harku) oli Nõukogude sõjaväelane (Punalipulise Balti laevastiku madrus), Nõukogude Liidu kangelane (1957).

Elulugu vastavalt ametlikule nõukogude versioonile[muuda | muuda lähteteksti]

Jevgeni Nikonov sündis Samara kubermangus Volga-äärse Stavropoli lähedal 1920. aastal talupoja perekonnas.

1939. aastal alustas ta teenistust Punalipulises Balti laevastikus, pärast väljaõppeperioodi Kroonlinnas teenis eskaadrimiinilaevade juhtlaeval (liidril) Minsk torpeedoelektrikuna.

1941. aasta juunis alanud Saksamaa-Nõukogude Liidu sõja alguses teenis Jevgeni Nikonov Punalipulise Balti laevastiku hävitajate juhtlaeval (liidril) Minsk Tallinna mereväebaasis ning osales Tallinna kaitselahingutes 1941. aastal.

19. augustil 1941. aastal suunati Jevgeni Nikonov luureülesandele Keila linna piirkonda, Harku asulasse, kus ta ülesande täitmisel jäi teadmata kadunuks või sai lahinguülesande täitmisel raskelt haavata ning langes vangi. Vangi langes ta Nõukogude versiooni järgi sakslaste kätte, praeguse Venemaal levinud versiooni järgi pataljoni Erna I kätte.

Elulugu alternatiivse hilisema käsitluse põhjal[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaal olevat hiljem tuvastatud Jevgeni Nikonovi nimeline sõjaveteran, kes tõepoolest oli osalenud 1941. aastal Tallinna kaitsmisel. See veteran olevat käinud 1980. a seoses olümpiaregatiga Tallinnas ning isegi külastanud omanimelist hauaplatsi. Asjaolu on tekitanud kahtluse, et kogu kangelaslugu on propagandistlik väljamõeldis, heroiseerimaks tagantjärele Punaarmee tegelikkuses ebaõnnestunud operatsiooni Tallinna kaitsmisel ja evakueerimisel. Ühtlasi on teada, et 19. augustil 1941 olid Saksa väed veel kümnete kilomeetrite kaugusel Harkust.[1][viide?]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1957. aastal 3. septembril autasustas NSV Liidu Ülemnõukogu Jevgeni Nikonovi postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega. Autasustamise otsuse järgi "langes Jevgeni Nikonov vangi saksa fašistlike röövvallutajate kätte, kes teda piinasid, soovides teada saada sõjasaladusi, kuid Jevgeni Nikonov ei paljastanud sõjasaladusi ning põletati selle eest elusalt".

Jevgeni Nikonovi mälestuseks nimetati Tallinna 17. Keskkool Jevgeni Nikonovi nimeliseks Tallinna 17. Keskkooliks (1975. aastal); Kohtla-Järvel internaatkool ja NSV Liidu Merelaevanduse ministeeriumile kuulunud laev. Tema nime kandis ka Tallinna 1. Keskkooli pioneerimalev.

Soo tänav Tallinnas Kalamaja asumis nimetati 1951. aastal ümber Jevgeni Nikonovi tänavaks ning Kadriorus Pirita tee ja mereranna vahelisse parki tema haua juurde püstitati mälestusmärk Jevgeni Nikonovile. Punalipulise Balti Laevastiku Muuseumis Narva maanteel eksponeeriti isegi puud, mille küljes kangelast väidetavalt olevat põletatud[viide?]. Teistel andmetel eksponeeriti vastavat puud Maarjamäe memoriaalkompleksis ja haljastustrusti töötajate väitel olnud neil olemas ka varu-puu.

1992. aastal viidi mälestusmärgi juures maetud säilmed Venemaale ning maeti 2. märtsil 1992. aastal Jevgeni Nikonovi kodukohta Vassiljevkasse.

Mõningate mitteametlike allikate põhjal ei leitud 1992. aastal Jevgeni Nikonovi säilmeid ja Venemaale viidi kaasa vaid hauast võetud mulda.[viide?]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toomas Hiio "Ülevaade 1941. aasta sõjasündmustest Eestis" - 1941. aasta Eestis. Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi aastaraamat. 6/2006. Lk. 114