Jekaterina Furtseva

Allikas: Vikipeedia

Jekaterina Aleksejevna Furtseva (vene Екатерина Алексеевна Фурцева; 24. november 1910 Võšni Volotšoki lähedal – 24. oktoober 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu poliitik.

Tema ema oli kangur.

Furtseva astus 1930. aastal ÜK(b)P-sse. Ta töötas ühes Moskva tekstiilivabrikus kangruna, tegi 1930–1937 komsomolitööd (oli Kurski oblastis põllumajandust edendamas, Feodossijas, Leningradis) ning lõpetas 1941. aastal Moskva Keemilise Tehnoloogia Instituudi ja 1948. aastal ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikooli.

Leningradis töötades abiellus ta lenduriga. Aastal 1942 sündis tal tütar. Mees jättis ta maha.

Ta oli Moskva keemilise tehnoloogia instituudi partorg, alates 1942. aastast ÜK(b)P Moskva linna Frunze rajoonikomitee sekretär, 1950. aastast NLKP Moskva Linnakomitee II sekretär ja 1954. aastal sai ta Hruštšovi toetusel NLKP Moskva Linnakomitee I sekretäriks.

Aastal 1956 määrati ta NLKP Keskkomitee sekretäriks ning valiti NLKP Keskkomitee liikmeks (ta oli olnud liikmekandidaat alates 1952. aastast).

Aastal 1956 valiti ta ühtlasi NLKP KK Presiidiumi liikmekandidaadiks ning 1957 esimese naisena selle juhtorgani liikmeks.

Ta aitas Hruštšovil läbi viia destaliniseerimist ning hoidis ära Vjatšeslav Molotovi, Georgi Malenkovi ja Lazar Kaganovitši katse kõrvaldada Hruštšov võimult, võttes ühendust Hruštšovi pooldajatega, tuues ettekäändeks väljakäiku minemise.

Sel ajal armus ta Nõukogude Liidu diplomaati Tšehhoslovakkias ja hiljem Jugoslaavias Nikolai Firjubinisse, kes oli abielus. Nädalalõppudel käis ta välismaal oma armastatu juures. Seda peeti võimuringkondades skandaalseks käitumiseks. Lõpuks nad abiellusid ja Firjubin sai NSV Liidu välisministri asetäitjaks.

Aastal 1960 lindistas KGB Furtseva telefonikõne, milles ta halvustas Hruštšovi poliitikat. Selle eest kaotas ta 1960. aastal oma ametikoha ning arvati 1961 NLKP KK Presiidiumist välja. Pärast ametikoha kaotamist lõikas Furtseva endal veenid läbi. Ta määrati NSV Liidu kultuuriministri ametikohale.

Kultuuriministriks jäi ta 14 aastaks. Temast sai kultuuri vallas mõjukas figuur, kes huvitus eriti teatrist ja filmikunstist. Mitmedki näitlejad ja lavastajad püüdsid saada tema sõbraks, et oma karjäärile kaasa aidata. Samal ajal levisid Nõukogude Liidus anekdoodid, mis kujutasid Furtsevat täielikult kultuurivõõra võhikuna. Üks tema lähematest sõpradest oli laulja Ljudmila Zõkina, kelle sõnul Furtsevast sai alkohoolik.

Aastal 1974 sooritas Furtseva enesetapu. Ta maeti Moskvas Novodevitšje kalmistule.

Furtsevat hüüti rahva seas Katariina III-ks või Katariina Suureks.