Jānis Pauļuks

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jānis Pauļuks (24. november 1865, Läti, Kurzeme, Dobele rajoon, Lielsesava vald21. juuni 1937, Läti, Bauska) oli Läti poliitik ja ühiskonnategelane. Ta oli Läti peaminister 27. jaanuarist 1923 kuni 27. juunini 1923.[1]

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Pauļuks sündis tema isale kuuluvas talus Lielsesava vallas (praegu Sesava vald). Ta lõpetas Švintė kihelkonnakooli. Pauļuks jätkas neli aastat õpinguid Jelgava reaalkoolis. Ressursside nappuse tõttu tuli tal kool pooleli jätta. Ta töötas lühikest aega koduõpetajana. 1892. aastal astus ta Riia Polütehnikumi inseneriteaduskonda. Õpingute ajal hakkas ta tegutsema korporatsioonis Selonija, kus temast sai hiljem vilistlane. 

Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle Riias Jelgava raudtee tehnilises osakonnas. 1894. aastal kutsuti ta osalema Lääne-Siberi raudtee ehitamisel. Pärast raudtee valmimist sai temast Jekaterinburgi-Tšeljabinski raudteeliini tehnik. Pärast aastast tehnikuna töötamist sai temast kaugjuhi abi ja aasta pärast ülemus. Seejärel töötas ta Lääne-Siberi raudtee varundusosakonna juhatajana. 1897. aastal asus ta riigiteenistusse ja kinnitas Lääne-Siberi raudtee üksusejuhiks. Hiljem läks ta üle Kesk-Siberi raudteele, kus ta osales Trans-Baha'i raudtee ehitamisel. 1906. aastal osales Pauļuks Jekaterinburgi ja Permi vahelise raudtee ehitamisel. 1920. aastal osales ta ehitusosakonna juhatajana Põhja-Kaukaasia raudteede ehitamisel, kuni 1920. aastani, mil ta naasis iseseisvasse Lätti ja asus tööle Läti raudteeametisse. 19. juunil 1921 kutsus Läti peaminister Zigfrīds Anna Meierovics erakonnata Pauļuksi transpordiministriks. 

Poliitiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

1. Seimi valimisega 7. ja 8. oktoobril 1922 olid põhiseadusega kinnitatud Meierovicsi II valitsuse volitused lõppenud. President Jānis Čakste usaldas valitsuse moodustamise sotsiaaldemokraatidele, kellel oli Seimist kõige suurem fraktsioon. Pärast enam kui kaks kuud kestnud kõnelusi ei õnnestunud neil valitsust moodustada ja 25. jaanuaril otsustasid nad kompromissina peaministriks nimetada parteitu Pauļuksi, kes ei olnud Seimi liige.[2] 25. jaanuaril 1923 hääletas Pauļuksi valitsuse poolt 65 saadikut, erapooletuks jäi 19.

Valitsuskoalitsioon koosnes kuuest parteist, Pauluk oli lisaks peaministriks olemisele ka transpordiminister. Valitsuse peamine ülesanne oli sõjast räsitud riigi majanduse ja põllumajanduse taastamine.

Hilisem elu ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1926–1927 sai temast transpordiministeeriumi peainspektor ja Raudteeameti vastvalminud rööpanõukogu liige. 1925. aastal valiti ta Läti Põllumajanduse Keskpanga juhatuse esimeheks. Aastal 1934 sai temast Läti Ülikooli inseneriteaduste audoktor.[3] 21. juunil 1937 suri Pauļuks oma talus Bauska lähedal ja maeti 25. juunil Riia metsakalmistule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Treijs, Rihards (2004). Prezidenti : Latvijas valsts un ministru prezidenti (1918–1940) (Latvian). Riga: Latvijas Vēstnesis. ISBN 9984-731-47-2.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. Latvijas valsts vadības stūresvīri
  3. "Arhivēta kopija". Originaali arhiivikoopia seisuga 06.12.2008. Vaadatud 07.12.2011.