Mackenzie jõgi

Mackenzie valgla

Mackenzie jõgi lähtes

Mackenzie jõgi Fort Good Hope'is

Jäätee Mackenzie jõel

Mackenzie jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas Kanadas, suurim Ameerikas Põhja-Jäämerre suubuv jõgi ja Kanada suurim jõgi. Kogu ulatuses voolab ta Loodealade provintsis.

Mackenzie jõgi algab Suurest Orjajärvest 156 m kõrguselt merepinnast. Suurim Suurde Orjajärve suubuv jõgi on Slave. Suurematest jõgedest suubuvad Suurde Orjajärve veel Taltson, Buffalo, Hay ja Kakisa.

Mackenzie jõe alguses asub vähem kui tuhande elanikuga Fort Providence. Seal ületab jõe maantee, mis ühendab Loodealade pealinna Yellowknife'i ülejäänud tsivilisatsiooniga. Esialgu voolab jõgi itta ning temasse suubuvad paremalt Horn ja vasakult Trout. Jean Marie Riveri nimelises asulas pöördub Mackenzie loodesse ja voolab üldiselt selles suunas peaaegu suudmeni. Jõgi voolab Horni platoost lõuna ja edela poolt ringi. Platoo vastas suubub Mackenziesse vasakult Liard, mis on Mackenzie ülekaalukalt suurim lisajõgi nii pikkuselt, valgla suuruselt kui vooluhulgalt. Liardi suudmes asub ligi 1300 elanikuga Fort Simpson ja see on viimane asula Mackenzie ääres, milleni viib kattega tee. Edasi suubuvad Mackenziesse Põhja-Nahanni (vasakult), Rooti (vasakult) ja Willowlake'i jõgi (paremalt). Edasi voolab jõgi paremal kaldal oleva Franklini aheliku ja vasakul kaldal oleva Mackenzie mäestiku vahel. Mackenzie voolab läbi Wrigley, kus on alla 200 elaniku, ja see on viimane asula Mackenzie ääres, milleni viib katteta tee. Edasi suubuvad Mackenziesse Redstone ja Keele (mõlemad vasakult) ja Suur Karujõgi. Viimane on Mackenzie ülekaalukalt suurim parempoolne lisajõgi valgla suuruse ja vooluhulga poolest. Suure Karujõe suudmes asub enam kui 500 elanikuga Tulita. Järgmine asula on umbes 800 elanikuga Norman Wells. Pärast seda, kui Mackenziesse suubub vasakult Ramparts, asub jõe kaldal enam kui 500 elanikuga Fort Good Hope. Alamjooksul suubub Mackenziesse Arctic Red ja selle suudmes asub vähem kui 200 elanikuga Tsiigehtchic, kus taas jõuab jõeni maantee ning ületab selle. Seejärel suubub Mackenziesse vasakult Peeli jõgi ja samas algab suhteliselt suur delta, milles asub piirkonna kunagine keskus, enam kui 500 elanikuga Aklavik. Deltas asub Richardsi saar. Delta asub Mackenzie lahes.

Mackenzie on 1738 km pikk. Jõe keskmine vooluhulk on Arctic Redi suudmes enne delta algust 9910 m³/s. Maksimaalne registreeritud vooluhulk on 31 800 m³/s ja minimaalne 2130 m³/s. Valgla suurus on 1 805 200 km².

Üldiselt on Mackenzie kogu ulatuses lähtest suudmeni 2–5 km lai ja 8–9 m sügav ning seega kergesti laevatatav, välja arvatud muidugi talvel, kui ta on jääkatte all. Siis kasutatakse jõge jääteena. On ka mitu kohta, kus jõgi kitseneb vähem kui poole kilomeetrini ja voolab kiiresti: sellised on näiteks Sans Saulti kärestik ja Rampartsi suue.

Jõgi sai nime šoti päritolu maadeuurija Alexander Mackenzie järgi. Too läbis jõe esimesena kogu ulatuses lähtest suudmeni, lootes jõuda Vaiksesse ookeani, aga oma pettumuseks saabus 14. juulil 1789 Põhja-Jäämerre ja nimetas seetõttu jõe Disappointmentiks. Järgmine eurooplane, kes Mackenzie suudmesse sattus, oli John Franklin 15. augustil 1825.

2001. aastal elas kogu Mackenzie suures valglas 397 tuhat inimest ehk 1% Kanada elanikkonnast. Neist omakorda 90% elas Peace'i ja Athabasca valglas, mis jäävad põhiliselt Albertasse. See tähendab, et kogu see suur maa-ala on peaaegu inimtühi ja peale indiaanlaste seal üldiselt teised ei ela. Valgla lõunaosas on taiga ja põhjaosas tundra, palju on ka kõrgeid mägesid. Toimetulekut raskendab igikelts, millega suur osa valglast on kaetud.

Kuni 30. novembrini 2012 ei ületanud Mackenziet ükski sild. Maantee ületas jõe küll lähtes Fort Providence'is ja suudme lähedal Tsiigehtchicis, kuid transport käis talvel mööda jääteed ja suvel parvlaevaga. Nimetatud päeval avati aga Fort Providence'is 1,1 km pikkune Deh Cho sild.