Felix Mandre
Felix Mandre (sünninimi Felix-Kurt-Eduard Madsen[1]; 7. mai 1928 Misso – 1. juuni 2014 Tallinn) oli eesti helilooja, orkestrijuht, arranžeerija ja pianist.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Felix Mandre sündis 7. mail 1928 Võrumaal Missos. Alghariduse omandas osaliselt Harjumaal Keila vallas. 1949. aastal lõpetas ta Gustav Adolfi Gümnaasiumi. 1953. aastal lõpetas Tallinna Muusikakooli muusikateooria erialal, tema õppejõud olid heliloojad Villem Kapp ja Els Aarne.
Orkestrijuhina töötas põhiliselt kahe suure kollektiiviga: orkestriga Mickeys ja Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestriga. Orkestriga Mickeys oli ta seotud orkestri asutamise aastast 1945 kuni Filharmooniasse siirdumiseni 1964. aastal. Orkestris Mickeys oli Felix Mandre kõigepealt klaverimängijana. Selle orkestri suurim saavutus oli üleliidulise nõukogude muusika festivali võitmine.[viide?]
Filharmoonia estraadiorkestrit juhendas Mandre 1969–1976. Kontserdireisid viisid orkestri pea kõikjale tolleaegses Nõukogude Liidus. Selle orkestriga võttis ta osa kolmest kirjandus- ja kunstidekaadist: Gruusias Tbilisis koos Nõukogude Liidu rahvakunstniku Georg Otsaga, Armeenias ja Vene NFSV-s, Irkutskis. Aastatel 1967–1969 juhendas Mandre jälle orkestrit Mickeys.
Elu teine tähtsam etapp oli töö tolleaegses Eesti NSV Rahvaloomingu Majas (1971–1988) esmalt estraadimuusika sektori metoodiku, hiljem estraadimuusika osakonna juhatajana. Mandre põhiline töö oli metoodilise abi andmine, kollektiivide suunamine ja repertuaariga aitamine. Ta organiseeris suviti Pärnus täienduskursusi vokaalansambli juhtidele. Koos Pärnu Kultuuriosakonnaga viidi aastaid läbi vokaalansamblite konkurssi "Pärnaõis". Konkursi raames toimus ka uute Pärnu-teemaliste laulude võistlus. Felix Mandre osales paljudes žüriides, mis hindasid vokaalansambleid, vokaalsoliste, instrumentaalansambleid, puhkpilliorkestreid, rahvamuusikaansambleid.
Tema kultuurialast tegevust märgiti ära nii Pärnu, Haapsalu, Tallinna jt linnade aukirjade ja rahaliste preemiatega. 1987. aastal sai Mandre Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse. 1997 pälvis ta Kultuurkapitali elutööpreemia.[viide?] Mandre 80. sünnipäevaks korraldati kontsert Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis, kus kõlas juubilari muusika.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Felix Mandre poeg on muusikapedagoog Peep Mandre (1951) ja tütar lasteaednik Pirret Mandre (1959–2021).
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Tema loomingut ilmus kogumikes "Laulge kaasa", väljaannetes "Muusikat tantsuks", "Meie repertuaar" ja muidugi ka Mandre kogumikes "Laule" (1971 ja 1981) kirjastuselt Eesti Raamat.
Mandre 75. sünnipäevaks (2003. aastal) ilmus CD-kogumik Eesti Raadiolt 20 lauluga solistidelt ja orkestritelt-ansamblitelt ning Eesti Televisioonilt CD 24 lastelauluga laululaste esituses.
Laul "See on hea" (tekst Heldur Karmo, esitasid Els Himma, Eri Klas, Kalju Terasmaa ja Uno Loop) sai kontsertvõistlusel II koha. Samal kontsertvõistlusel pälvis I koha instrumentaalpala "Allikas". Kitarril soleeris Emil Laansoo ja saksofonil Tiit Varts. Kontsertvõistlustel on esikohti saanud ka palad "Motovõistlus" ja "Sügispäev" – solist trompetil Abi Zeider, laulis vokaalansambel Laine. "Kus on palju pärnaõisi" (tekst Heldur Karmo, esitas naisansambel Sossi klubist. Laul esitati a cappella. Pälvis konkursil "Pärnaõis" II koha). Laul "Kes on Pärnus käinud" (konkursil I koht, esitas Paul Ruudi juhendatud segaansambel), "Sind otsin" (tekst Heldur Karmo, esitas Marju Länik, kontsertvõistlusel IV koht), "Nagu oktoobrikuu hilised hallad" (tekst Vladimir Beekmann, esitas Silvi Vrait), "Päeva sünd" (tekst Heldur Karmo, esitas Silvi Vrait), "Miks suvi mööda läeb" (tekst Heldur Karmo, esitas Mare Väljataga), "Tuleb kord see päev" (tekst Heldur Karmo, esitas Anatoli Krivorukov), "Sügiseleegia" (tekst Heldur Karmo, esitas segaansambel Toomas Volli juhendamisel, solist Liisi Koikson), "Mu süda helises..." (tekst V. Osila, esitas Mare Väljataga). 1965. aastal on kirjutatud instrumentaalpala "Lähme, jalutame!". See on pala orkestrile ja silphäälikutel vokaalile, mis seati hiljem ümber vokaalansamblile Collage (Aarne Vahuri juhendamisel). See pala on Eesti Raadio fonoteegis.
Laululooming[muuda | muuda lähteteksti]
Mandre loomingu hulka kuulub 200–250 laulu, näiteks
- "Kiri uudismaalt" (tekst Heldur Karmo, esitas N. Voika orkestri saatel),
- "Hällilaul" (tekst Heldur Karmo, esitas Urve Uustalu),
- "Head teed, brasileiro" (tekst Vladimir Beekman, esitaja Uno Loop),
- "Lõbus rändur" (tekst Heldur Karmo, esitaja Uno Loop),
- "Ilma naljata" (tekst Heldur Karmo), esitaja Eesti Raadio meeskvartett (Eri Klas, Kalju Terasamaa, Uno Loop ja Arved Haug),
- "Ära vaata tagasi" (esitaja ansambel "Laine", võitis kontsertvõistlusel II koha),
- "Olen mees, kes merest jagu saab" (tekst Heldur Karmo, esitas Kalmer Tennosaar),
- "Eile" (tekst Heldur Karmo, esitasid Urve Uustalu ja Klara Kotter),
- "Sõnajalaõis" (tekst Lehte Hainsalu, esitas Ervin Uuk),
- "Sind ootasin" (tekst Muia Veetamm, esitas Illart Orav),
- "Kui ma jõuan koju" (tekst Heldur Karmo, esitas Uno Loop),
- "Et rõõmud ei unustaks sind" (tekst Heldur Karmo, esitas Ave Lentso),
- "Ta polnud üksinda" (tekst Heldur Karmo, esitaja Eesti Raadio meeskvartett (Eri Klas, Kalju Terasamaa, Uno Loop ja Arved Haug)),
- "Tuul tuleb lõuna poolt" (tekst Heldur Karmo, esitas Uno Loop),
- "Mind võlub linn" (tekst Heldur Karmo, esitas Rein Tuus).