Inuktituti keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ida-Kanada inuiti keel (Inuktitut)
Kokku kõnelejaid Emakeelena 14 000 (1991)
Keelesugulus eskimo-aleuudi keeled
 inuiti keeled
    Ida-Kanada inuiti keel
Keelekoodid
ISO 639-1 iu
ISO 639-2 iku
ISO 639-3 ike
Keele leviala
Ida-Kanada inuiti murded (Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut)

Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel. Keele rääkijaid on üle 35 000 (lisatud Lääne-Kanada inuiti), kellest 200 elab väljaspool traditsioonilisi inuittide alasid [1].

Inuktituti keelt kõneldakse Kanada Arktika saarestikus ja mujal Põhja-Jäämere rannikul kuni Labradori mere rannikuni. Eristatakse kaht murret ja 14 murrakut.[viide?]

Inuktituti keel jaguneb lääne- ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks: Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut

Inuktituti keele läänemurde nimi on inuinnaqtun. Kirjakeeli eristab see, et inuktituti kirjutatakse silpkirjas ja inuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakse inuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.

Inuktituti keel on Kanada Loodealade ja Nunavuti üks ametlikke keeli. Nunavutis on neli ametlikku keelt: inglise keel, prantsuse keel, inuktituti keel ja inuinnaqtun.

Inuktituti keele positsioon inuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.

Murded[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:

  • Kivalliq-Aiviliki murded
    • Kivalliq (enda nimi ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingl. Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).
      • ingl. Qairnirmiut subdialect. Hõimud: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut
      • ingl. Hauniqturmiut subdialect.
      • ingl. Paallirmiut subdialect.
      • ingl. Ahiarmiut subdialect.
    • Aivilik (enda nimi Aivilingmiutut, Inuktitut; ingl. Aivilik dialect, Walrus Inuit). Nunavutis ᓴᒡᓕᖅ (Sagliq/Southampton Island), ᐃᒡᓗᓪᓕᒑᕐᔪᒃ (Igluligaarjuk/Chesterfield Inlet) ja ᑲᖏᖅᖠᓂᖅ (Qangiqłiniq/Rankin Inlet).
      • Sallirmiut (ingl. Southampton subdialect)
      • Rankin (ingl. Rankin subdialect). Hõimud: Aivilingmiut, (?) Amitormiut
  • Qikiqtaaluki murded
    • Põhja-Qikiqtaaluk (Põhja-Baffin, enda nimi Qikiqtaaluk uannangani, Inuktitut; ingl. North Baffin dialect, North Qikiqtaaluk dialect). Nunavutis ᐃᒡᓗᓕᒃ (Iglulik/Igloolik), ᓴᓂᕋᔭᖅ (Sanirajaq/Hall Beach), ᒥᑦᑎᒪᑕᓕᒃ (Mittimatalik/Pond Inlet), ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᐃᒃᐱᐊᕐᔪᒃ (Ikpiarjuk/Arctic Bay), ᓇᓂᓯᕕᒃ (Nanisivik), ᖃᐅᓱᑦᑐᖅ (Qausuittuq/Resolute) ve ᐊᐅᔪᐃᑦᑐᖅ (Aujuittuq/Grise Fiord).
      • Tununirmiut (ingl. Tununirmiut subdialect). Hõimud: Nedlungmiut, Tununirusirmiut, Tununermiut, Mittimatalingmiut [rahvas] Mittimatalingmiutut [keel], Aggomiut, (?) Pilingmiut
      • Iglulirmiut (ingl. Iglulingmiut subdialect)
    • Lõuna-Qikiqtaaluk (Lõuna-Baffin, enda nimi Qikiqtaaluk nigiani, Inuttitut; ingl. South Baffin dialect (sensu lato), South Qikiqtaaluk dialect). Nunavutis ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᕿᑭᖅᑕᕐᔾᔪᐊᖅ (Qikiqtarjuaq/Broughton Island), ᐸᖕᓂᖅᑐᐅᖅ (Pangniqtuuq/Pangnirtung), ᐃᖃᓗᐃᑦ (Iqaluit/Frobisher Bay), ᑭᖕᒥᕈᒃ (Kingmiruk/Lake Harbour) ja ᑭᙵᐃᑦ (Kinngait/Cape Dorset).
      • kagu-murre (ingl. Southeast Baffin subdialect, East Baffin dialect). Hõimud: Akudnirmiut, Padlimiut, Qinguamiut, Saumingmiut, Kingnaitmiut, Qinguamiut, Okomiut, Talirpingmiut
      • edela-murre (ingl. Southwest Baffin subdialect, South Baffin dialect (sensu stricto)). Hõimud: Kingarmiut või Sikosuilarmiut (ingl. Cape Dorset dialect), Akuliarmiut, Nugumiut, Qaumauangmiut
  • Nunavik-Nunatsiavuti murded
    • Nunavik (enda nimi Inuttitut, Nunavimmiutitut, Nunavimiut; ingl. Nunavik dialect, Arctic Quebec Inuit). ᑰᑦᔪᐊᕌᐱᒃ (Kuujjuaraapik/Great Whale River), ᐅᒥᐅᔭᖅ (Umiujaq), ᐃᓄᑦᔪᐊᖅ (Inujjuaq/Inukjuak), ᐳᕕᕐᓂᑐᖅ (Puvirnituq), ᓴᓂᑭᓗᐊᖅ (Sanikiluaq), ᒣᓚᓯᒃᑯᑦ (Mailasikkut/Chisasibi), ᐊᑯᓕᕕᒃ (Akulivik), ᐃᕗᔨᕕᒃ (Ivujivik), ᓴᓪᓗᐃᑦ (Salluit), ᑲᖏᖅᓱᔪᐊᖅ (Kangiqsujuaq), ᖁᐊᖅᑕᖅ (Quaqtaq), ᑲᖏᕐᓱᒃ (Kangirsuk), ᐊᐅᐸᓗᒃ (Aupaluk), ᑕᓯᐅᔭᖅ (Tasiujaq), ᑰᑦᔪᐊᖅ (Kuujjuaq/Fort Chimo), ᑲᖏᖅᓱᐊᓗᑦᔪᐊᖅ (Kangiqsualujjuaq), ᑕᕐᐸᖓᔪᖅ (Tarpangajuq) ja ᑭᓪᓕᓂᖅ (Killiniq/Port Burwell).
      • Tahagmiut või Tarramiut [rahvas] Tarramiutut või Taqramiutut [keel]. Hõimud: Nuvugmiut, Ungavamiut, Tahagmiut
      • Siqinirmiut. Hõimud: Koksoakmiut, Kangiqsualujjuamiut, Kidlinungmiut
      • Itivimiut
      • Qikirtamiut (ingl. Belcher Islands Inuit)
    • Nunatsiavut või Labrador (enda nimi Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut; ingl. Labrador Inuttut, Labrador Inuttitut). Naini (Nain), Hopedale, Maqûvik (Makkovik), Ukkusitsalik (Davis Inlet), Vaali (Goose Bay–Happy Valley), Nutâk (Nutak), Hebron†, Tikirarsuarusik (Rigolet).
      • Põhja-Nunatsiavut (ingl. Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut (sensu stricto)). Hõimud: Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut
      • Rigolet (ingl. Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut). Hõimud: Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

ainsus kaksus mitmus tähendus
ᐃᖃᓗᒃ iqaluk ᐃᖃᓘᒃ iqaluuk ᐃᖃᓗᐃᑦ iqaluit kala
ᐃᕐᖑᓯᖅ irngusiq ᐃᕐᖑᓰᒃ irngusiik ᐃᕐᖑᓰᑦ irngusiit tass
ᓵ saa ᓵᒃ saak ᓵᑦ saat laud
ᑎᑎᕋᐅᑦ titiraut ᑎᑎᕋᐅᑏᒃ titirautiik ᑎᑎᕋᐅᑏᑦ titirautiit sulepea
ᐅᑳᓚᐅᑦ uqaalaut ᐅᑳᓚᐅᑏᒃ uqaalautiik ᐅᑳᓚᐅᑏᑦ uqaalautiit telefon

Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

Inuktituti tähestik
lühike pikk ladina lühike pikk ladina lühike pikk ladina silbi lõpus ladina
i (ii) u (uu) a (aa) h
pi pu pa p
ti tu ta t
ki ku ka k
gi gu ga g
mi mu ma m
ni nu na n
si su sa s
li lu la l
ji ju ja j
vi vu va v
ri ru ra r
qi qu qa q
ngi ngu nga ng
nngi nngu nnga nng
łi łu ła ł

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 147 Kanadas räägitavat keelt kõneleja elukoha järgi rühmitatuna (inglise keeles) ja 165 Kanadas räägitavat keelt kõneleja soo järgi rühmitatuna (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]