Inuktituti keel

Ida-Kanada inuiti keel (Inuktitut)
Kokku kõnelejaid	Emakeelena 14 000 (1991)
Keelesugulus	eskimo-aleuudi keeled; inuiti keeled; Ida-Kanada inuiti keel
Keelekoodid
ISO 639-1	iu
ISO 639-2	iku
ISO 639-3	ike
	Ida-Kanada inuiti murded (Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut)

Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel. Keele rääkijaid on üle 35 000 (lisatud Lääne-Kanada inuiti), kellest 200 elab väljaspool traditsioonilisi inuittide alasid ^[1].

Inuktituti keelt kõneldakse Kanada Arktika saarestikus ja mujal Põhja-Jäämere rannikul kuni Labradori mere rannikuni. Eristatakse kaht murret ja 14 murrakut.^[viide?]

Inuktituti keel jaguneb lääne- ja idamurdeks. Neid peetakse vahel eraldi keelteks. Seetõttu on väljend "inuktituti keel" kahetähenduslik: ta võib tähendada nii lääne- ja idamurret koos kui ka ainult idamurret. Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks: Kivallirmiutut, Aivilingmiutut, Qikiqtaaluk uannangani, Qikiqtaaluk nigiani, Nunavimmiutitut, Nunatsiavummiutut

Inuktituti keele läänemurde nimi on inuinnaqtun. Kirjakeeli eristab see, et inuktituti kirjutatakse silpkirjas ja inuinnaqtuni ladina kirjas, kuid lisaks kajastatakse inuinnaqtunis ka mõningaid ida- ja läänemurde erisusi.

Inuktituti keel on Kanada Loodealade ja Nunavuti üks ametlikke keeli. Nunavutis on neli ametlikku keelt: inglise keel, prantsuse keel, inuktituti keel ja inuinnaqtun.

Inuktituti keele positsioon inuittide seas on tugev. 2001. aasta rahvaloendus loendas Kanadas 24 000 inuitti, kellest 80% väitis end inuktituti keelt oskavat ja 3500 neist väitis end oskavat üksnes inuktituti keelt.

Murded

Ida-Kanada inuiti keel jaguneb kuueks murdeks:

Kivalliq-Aiviliki murded
- Kivalliq (enda nimi ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingl. Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Nunavutis ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) ja ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove).
  - ingl. Qairnirmiut subdialect. Hõimud: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut
  - ingl. Hauniqturmiut subdialect.
  - ingl. Paallirmiut subdialect.
  - ingl. Ahiarmiut subdialect.
- Aivilik (enda nimi Aivilingmiutut, Inuktitut; ingl. Aivilik dialect, Walrus Inuit). Nunavutis ᓴᒡᓕᖅ (Sagliq/Southampton Island), ᐃᒡᓗᓪᓕᒑᕐᔪᒃ (Igluligaarjuk/Chesterfield Inlet) ja ᑲᖏᖅᖠᓂᖅ (Qangiqłiniq/Rankin Inlet).
  - Sallirmiut (ingl. Southampton subdialect)
  - Rankin (ingl. Rankin subdialect). Hõimud: Aivilingmiut, (?) Amitormiut
Qikiqtaaluki murded
- Põhja-Qikiqtaaluk (Põhja-Baffin, enda nimi Qikiqtaaluk uannangani, Inuktitut; ingl. North Baffin dialect, North Qikiqtaaluk dialect). Nunavutis ᐃᒡᓗᓕᒃ (Iglulik/Igloolik), ᓴᓂᕋᔭᖅ (Sanirajaq/Hall Beach), ᒥᑦᑎᒪᑕᓕᒃ (Mittimatalik/Pond Inlet), ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᐃᒃᐱᐊᕐᔪᒃ (Ikpiarjuk/Arctic Bay), ᓇᓂᓯᕕᒃ (Nanisivik), ᖃᐅᓱᑦᑐᖅ (Qausuittuq/Resolute) ve ᐊᐅᔪᐃᑦᑐᖅ (Aujuittuq/Grise Fiord).
  - Tununirmiut (ingl. Tununirmiut subdialect). Hõimud: Nedlungmiut, Tununirusirmiut, Tununermiut, Mittimatalingmiut [rahvas] Mittimatalingmiutut [keel], Aggomiut, (?) Pilingmiut
  - Iglulirmiut (ingl. Iglulingmiut subdialect)
- Lõuna-Qikiqtaaluk (Lõuna-Baffin, enda nimi Qikiqtaaluk nigiani, Inuttitut; ingl. South Baffin dialect (sensu lato), South Qikiqtaaluk dialect). Nunavutis ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᕿᑭᖅᑕᕐᔾᔪᐊᖅ (Qikiqtarjuaq/Broughton Island), ᐸᖕᓂᖅᑐᐅᖅ (Pangniqtuuq/Pangnirtung), ᐃᖃᓗᐃᑦ (Iqaluit/Frobisher Bay), ᑭᖕᒥᕈᒃ (Kingmiruk/Lake Harbour) ja ᑭᙵᐃᑦ (Kinngait/Cape Dorset).
  - kagu-murre (ingl. Southeast Baffin subdialect, East Baffin dialect). Hõimud: Akudnirmiut, Padlimiut, Qinguamiut, Saumingmiut, Kingnaitmiut, Qinguamiut, Okomiut, Talirpingmiut
  - edela-murre (ingl. Southwest Baffin subdialect, South Baffin dialect (sensu stricto)). Hõimud: Kingarmiut või Sikosuilarmiut (ingl. Cape Dorset dialect), Akuliarmiut, Nugumiut, Qaumauangmiut
Nunavik-Nunatsiavuti murded
- Nunavik (enda nimi Inuttitut, Nunavimmiutitut, Nunavimiut; ingl. Nunavik dialect, Arctic Quebec Inuit). ᑰᑦᔪᐊᕌᐱᒃ (Kuujjuaraapik/Great Whale River), ᐅᒥᐅᔭᖅ (Umiujaq), ᐃᓄᑦᔪᐊᖅ (Inujjuaq/Inukjuak), ᐳᕕᕐᓂᑐᖅ (Puvirnituq), ᓴᓂᑭᓗᐊᖅ (Sanikiluaq), ᒣᓚᓯᒃᑯᑦ (Mailasikkut/Chisasibi), ᐊᑯᓕᕕᒃ (Akulivik), ᐃᕗᔨᕕᒃ (Ivujivik), ᓴᓪᓗᐃᑦ (Salluit), ᑲᖏᖅᓱᔪᐊᖅ (Kangiqsujuaq), ᖁᐊᖅᑕᖅ (Quaqtaq), ᑲᖏᕐᓱᒃ (Kangirsuk), ᐊᐅᐸᓗᒃ (Aupaluk), ᑕᓯᐅᔭᖅ (Tasiujaq), ᑰᑦᔪᐊᖅ (Kuujjuaq/Fort Chimo), ᑲᖏᖅᓱᐊᓗᑦᔪᐊᖅ (Kangiqsualujjuaq), ᑕᕐᐸᖓᔪᖅ (Tarpangajuq) ja ᑭᓪᓕᓂᖅ (Killiniq/Port Burwell).
  - Tahagmiut või Tarramiut [rahvas] Tarramiutut või Taqramiutut [keel]. Hõimud: Nuvugmiut, Ungavamiut, Tahagmiut
  - Siqinirmiut. Hõimud: Koksoakmiut, Kangiqsualujjuamiut, Kidlinungmiut
  - Itivimiut
  - Qikirtamiut (ingl. Belcher Islands Inuit)
- Nunatsiavut või Labrador (enda nimi Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut; ingl. Labrador Inuttut, Labrador Inuttitut). Naini (Nain), Hopedale, Maqûvik (Makkovik), Ukkusitsalik (Davis Inlet), Vaali (Goose Bay–Happy Valley), Nutâk (Nutak), Hebron†, Tikirarsuarusik (Rigolet).
  - Põhja-Nunatsiavut (ingl. Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut (sensu stricto)). Hõimud: Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut
  - Rigolet (ingl. Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut). Hõimud: Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut

Näited

ainsus	kaksus	mitmus	tähendus
ᐃᖃᓗᒃ iqaluk	ᐃᖃᓘᒃ iqaluuk	ᐃᖃᓗᐃᑦ iqaluit	kala
ᐃᕐᖑᓯᖅ irngusiq	ᐃᕐᖑᓰᒃ irngusiik	ᐃᕐᖑᓰᑦ irngusiit	tass
ᓵ saa	ᓵᒃ saak	ᓵᑦ saat	laud
ᑎᑎᕋᐅᑦ titiraut	ᑎᑎᕋᐅᑏᒃ titirautiik	ᑎᑎᕋᐅᑏᑦ titirautiit	sulepea
ᐅᑳᓚᐅᑦ uqaalaut	ᐅᑳᓚᐅᑏᒃ uqaalautiik	ᐅᑳᓚᐅᑏᑦ uqaalautiit	telefon

Tähestik

lühike	pikk	ladina	lühike	pikk	ladina	lühike	pikk	ladina	silbi lõpus	ladina
ᐃ	ᐄ	i (ii)	ᐅ	ᐆ	u (uu)	ᐊ	ᐋ	a (aa)	ᐦ	h
ᐱ	ᐲ	pi	ᐳ	ᐴ	pu	ᐸ	ᐹ	pa	ᑉ	p
ᑎ	ᑏ	ti	ᑐ	ᑑ	tu	ᑕ	ᑖ	ta	ᑦ	t
ᑭ	ᑮ	ki	ᑯ	ᑰ	ku	ᑲ	ᑳ	ka	ᒃ	k
ᒋ	ᒌ	gi	ᒍ	ᒎ	gu	ᒐ	ᒑ	ga	ᒡ	g
ᒥ	ᒦ	mi	ᒧ	ᒨ	mu	ᒪ	ᒫ	ma	ᒻ	m
ᓂ	ᓃ	ni	ᓄ	ᓅ	nu	ᓇ	ᓈ	na	ᓐ	n
ᓯ	ᓰ	si	ᓱ	ᓲ	su	ᓴ	ᓵ	sa	ᔅ	s
ᓕ	ᓖ	li	ᓗ	ᓘ	lu	ᓚ	ᓛ	la	ᓪ	l
ᔨ	ᔩ	ji	ᔪ	ᔫ	ju	ᔭ	ᔮ	ja	ᔾ	j
ᕕ	ᕖ	vi	ᕗ	ᕘ	vu	ᕙ	ᕚ	va	ᕝ	v
ᕆ	ᕇ	ri	ᕈ	ᕉ	ru	ᕋ	ᕌ	ra	ᕐ	r
ᕿ	ᖀ	qi	ᖁ	ᖂ	qu	ᖃ	ᖄ	qa	ᖅ	q
ᖏ	ᖐ	ngi	ᖑ	ᖒ	ngu	ᖓ	ᖔ	nga	ᖕ	ng
ᙱ	ᙲ	nngi	ᙳ	ᙴ	nngu	ᙵ	ᙶ	nnga	ᖖ	nng
ᖠ	ᖡ	łi	ᖢ	ᖣ	łu	ᖤ	ᖥ	ła	ᖦ	ł

Viited

↑ 147 Kanadas räägitavat keelt kõneleja elukoha järgi rühmitatuna (inglise keeles) ja 165 Kanadas räägitavat keelt kõneleja soo järgi rühmitatuna (inglise keeles)

Välislingid

[census-1] 147 Kanadas räägitavat keelt kõneleja elukoha järgi rühmitatuna (inglise keeles) ja 165 Kanadas räägitavat keelt kõneleja soo järgi rühmitatuna (inglise keeles)

[1]