Nunatsiavummiutut

Nunatsiavuti keel (Nunatsiavummiutut)
Kokku kõnelejaid	Emakeelena
Keelesugulus	eskimo-aleuudi keeled  inuiti keeled   Ida-Kanada inuiti keel    Nunatsiavuti keel
Nunatsiavummiutut (roosa paremal küljel)

Nunatsiavuti keel (enda nimi Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut) on Kanada Newfoundland ja Labradoris (Nunatsiavutis) räägitav Ida-Kanada inuiti keel.

Murded

• Põhja-Nunatsiavuti murre (ingl. Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut). Hõimud: Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut
• Rigoleti murre (ingl. Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut). Hõimud: Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut

Tähestik

trükitähtedega kiri

Â

A

E

F

G

H

I

J

K

K

L

M

N

O

P

R

S

T

U

V

W

väikesed kiri

â

a

e

f

g

h

i

j

k

ĸ

l

m

n

o

p

r

s

t

u

v

w

• â = aa
• e = ii
• o = uu
• ĸ = q

Võrdlus

Inuktitut	Nunatsiavummiutut	tähendus
siksik ᓯᒃᓯᒃ	sitsik	ümiseja
qugjuk ᖃᒡᔪᒃ	ĸutjuk	väikeluik
aarluk ᐋᕐᓗᒃ	âlluk	mõõkvaal
amaruq ᐊᒪᕈᖅ	amaguk	hallhunt
isunngaq ᐃᓱᙵᖅ	isungak	laisaba-änn
kanguq ᑲᖑᖅ	kangak	lumehani
tuktu ᑐᒃᑐ	tuttuk	põhjapõder
tiriganniaq ᑎᕆᒐᓐᓂᐊᖅ	tigiganniak	polaarrebane
umingmak ᐅᒥᖕᒪᒃ	umimmak	muskusveis

Laensõna

Saksa laensõnades:

• ailvat (< saksa elf) 11
• ainsik (< saksa eins) 13:00
• fiarâ (< saksa vier) 16:00
• Fraitâg ( < saksa Freitag) Reede
• kâttopalak (< saksa Kartoffel) kartul
• Metvog (< saksa Mittwoch) kolmapäeval
• Montâg (< saksa Montag) Esmaspäev
• naina (< saksa neun) üheksa
• sâksit (< saksa sechs) kuus
• senat (< saksa zehn) kümme
• sepat (< saksa sieben) seitse
• silipa (< saksa Silber) münt
• situnati (< saksa Stunde) tund
• Sontâg (< saksa Sonntag) Pühapäev
• Sunâpint (< saksa Sonnabend) Laupäev
• suvai (< saksa zwei) kaks
• suvailva (< saksa zwölf) 12
• tarai (< saksa drei) kolm
• taraitijik (< saksa dreißig) 30. püss ja laskemoon
• Tenistâg (< saksa Dienstag) Teisipäev
• Tonistâg (< saksa Donnerstag) Neljapäev
• viaga (< saksa vier) neli
• vogik (< saksa Woche) nädalat