Ilmar Ojalo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ilmar Ojalo (kuni 1937. aastani Ilmar Odenberg; 27. november (vkj 14. november) 1910 Simititsa, Jamburgi maakond30. november 1989 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja restauraator.

Ilmar Ojalo sündis Simititsas Jamburgi maakonnas eesti väljarändajate perekonnas. 1913. aastal asus Odenbergide perekond elama Tallinnasse. 1929. aastal lõpetas Ilmar Ojalo Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumi ja teenis seejärel aega mereväes. 1931. aastal astus ta Tallinna Tehnikumi, 1932. aastal läks üle Praha Tehnikaülikooli, kus õppis kuni 1936. aastani. 1936–1939 õppis Ilmas Ojalo Helsingis Soome Kunstiühingu kunstikoolis.

1939. aastal esines ta esmakordselt kunstinäitusel Soomes ja 1940. aasta märtsis Eestis. 19451950 töötas ta Tartu Kunstimuuseumis restauraatorina. 1951. aastal arreteeriti ta Saksa okupatsiooni ajal ajalehtedes ilmunud karikatuuride eest. Ta kandis karistust algul Vasalemma vangilaagris, hiljem Permi oblastis (tol ajal Molotovi oblast).

Pärast vabanemist 1955. aastal sai Ilmar Ojalo kunstnik-restauraatori koha Teadusliku Restaureerimise Töökojas Tallinnas. Aastatel 19611963 töötas ta arhitekt-sisekujundajana Eesti Tööstusprojektis, hiljem tegutses lektorina ja harrastuskunstnike juhendajana.

Ilmar Ojalo oli laialdaste kultuurihuvidega isiksus. Ta tegeles kunstiajaloo uurimisega, osales Tallinna Linnamuuseumi koduuurijate ringi tegevuses, kuulus parapsühholoogia huvilisena Nõukogude Liidu Psühholoogiaseltsi Eesti osakonda, avaldas 1982. aastal brošüüri "Mis on värvusmuusika?" ja esines loengutega.[1]

Kesksel kohal Ilmar Ojalo maaliloomingus olid linnavaated. Tema maalid paistsid silma värske motiivivaliku ja lakoonilise kompositsiooni poolest.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]