Ilmar Külvet

Allikas: Vikipeedia

Ilmar Külvet (21. november 1920 Keila27. aprill 2002 Toronto) oli eesti luuletaja, proosa- ja näitekirjanik ning ajakirjanik.

Külvet õppis aastatel 19331938 Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Aastal 1940 õppis ta Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta töötas ajakirjanikuna ajalehtedes Rahvaleht, Eesti Sõna ja Rindeleht.

Lahkus aastal 1944 Saksamaale ja oli Schwarzenbeki laagris ajalehe Elav Sõna toimetuse liige, samuti Lübecki eestlaste põgenikelaagris ajalehe Sõnumid toimetuse liige.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusteos[muuda | muuda lähteteksti]

Tema 85. sünniaastapäevaks anti abikaasa Vaike eestvedamisel välja mälestusteos, mis põhiosas sisaldab Külveti artikleid ja reisikirju: "Vana arm ei roosteta", koostanud ja eessõna: Vaike Külvet; toimetanud ja teine eessõna "Ilmar Külvet – rahva hääl raja tagant": Piret Noorhani, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2005, 440 lk; ISBN 9949418275. Raamat sisaldab veel Urmas Oti intervjuu Ilmar Külvetiga telesarjas "Carte blanche" ning artiklid: Mardi Valgemäe, "Otsekui parm piriseb", Hellar Grabbi "Ilmar Külveti proosast" ning Markus Larssoni "Mälestuskilde Ilmar Külvetist ja "Ameerika Häälest"".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]