Hugues Capet

Allikas: Vikipeedia
Hugues Capet hilisemal maalil

Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987. aastast kuni oma surmani.

Hugues oli algselt Robertiinide dünastia esindaja, tema vanaisa Robert I oli samuti olnud Prantsusmaa (toona Lääne-Frangi riigi) kuningas. Tema isa oli Pariisi krahv Hugues Suur ja ema Hedwiga Saksimaalt, kes oli Saksimaa hertsogi 912936 ja Saksa kuninga 919936 Heinrich Linnupüüdja tütar ja esimese Saksa-Rooma keisri Otto I õde. Samuti oli ta suhteliselt lähedane sugulane ka Karolingidega.

Prantsusmaa kuningriik aastal 1154. Rannikualad Anjou dünastia valitsejate vasallide alad: Normandia hertsogkond, Bretagne'i hertsogkond, Burgundia hertsogkond, Maine krahvkond, Anjou krahvkond, Touraine`i krahvkond, Poitou krahvkond, La Marche krahvkond, Vermandois`i krahvkond, Auvergne krahvkond, Limoges`i vikontkond, Akvitaania hertsogkond jt. Prantsusmaa ühendati ühise Prantsusmaa kuninga võimu alla alles kuninga (1180–1223) Philippe Auguste ajal

956. aastal, pärast oma isa surma, sai Hugues'st Pariisi krahv ja seega mõjuvõimsaim ülik Prantsusmaa kuningriigis. Et ta polnud aga veel täisealine, siis valitses tema eest esialgu Kölni peapiiskop Bruno. Täisealiseks saanuna sai Hugues'st peagi Prantsusmaa kuningriigi tegelik valitseja, kuigi keskvõimust sõltumatud olid nii Bretagne, Normandia kui ka Burgundia, viimases valitsesid alates 956. aastal küll Hugues' vennad Otto ja Henri.

986. aastaks oli Hugues koos oma liitlastega saanud sisuliselt Prantsusmaa kuningriigi valitsejaks ja kui senine kuningas, Lothaire, järgmisel aastal suri, valisidki riigi ülikud Hugues' kuningaks. Ta saavutas ka oma poja Roberti kaaskuningaks kroonimise ning pani nõnda aluse uuele dünastiale, mis valitses Prantsusmaa kuningriiki otseliinis kuni 1328. aastani, Kapetingide kõrvalharud Borbónid valitsevad aga siiani Hispaaniat, teine kõrvalliin on võimul Luksemburgis.

Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'i vahetu kontrolli alla veidi rohkem kui Seine'i keskjooksu ümbritsevad territooriumid, samas võimsad maaisandad, nagu 10. ja 11. sajandi Blois' krahvid, kogusid endale suuri valdusi abielude kaudu ja kokkulepete kaudu väikeaadlikega kaitse ja toetuse eest. Esimeste Kapetingide kuninglik domeen oli alguses piiratud osaga Île-de-France'ist, Pariisi ja Orléans'i vahel, mis olid tema peamised linnad. Mujal olid suurisandad, kes rakendasid oma võimu, eriti kuus ilmalikku Prantsusmaa peeri: Akvitaania, Burgundia ja Normandia hertsogid, nende kõrval Champagne'i, Flandria ja Toulouse'i krahvid. Peamised poliitilised võimukeskused olid suured krahvkonnad, mida valitsesid sisuliselt autonoomselt krahvisuguvõsad. Tähtsamad krahvkonnad, millest mõnest sai hiljem hertsogkond, olid Flandria, Champagne, Normandia, Bretagne, Burgundia, Blois-Chartres, Anjou, Pariis (s.t Île-de-France), Poitou-Akvitaania, mis omandas Gaskoonia hertsogkonna, Toulouse ja Barcelona.

Hugues'l olid siiski üldiselt head suhted Saksa-Rooma keisrite Otto II ja Otto III-ga ning ta suutis oma piiratud võimu kuni surmani hoida ja tagada ka poja troonipärimise.

Eelnev:
Lothaire
Prantsusmaa kuningas
987996
Järgnev:
Robert II

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]