Mārtiņsala

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et esimesed jäljed asustusest saare peal pärinevad 11. sajandist. Sinna rajatud asula hõlmas 5 ha, kus neljal tänaval paiknes 20-30 elamut koos paarisaja elanikuga ja tegeldi põllumajanduse, käsitöö, kaubanduse ja kalastusega. Küla kaitses ühelt kõrge jõekallas ja teiselt poolt 3 m lai ja 1 m kõrge vallilaadne ehitis. Tolleagne Mārtiņsala oli üks suurematest Väina liivlaste asualal olevatest keskustest.[1]

Kristianiseerimine ja Liivi ristisõda[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjalikes allikates mainitakse saart Holmi nime all esmakordselt Henriku Liivimaa kroonikas seoses 1186. aastal sinna kivilinnuse ehitamise ja 6 kohaliku liivlase ristimisega Üksküla piiskopi Meinhardi poolt. 1198. aastal kasvas rahumeelne misjonitöö üle Liivi ristisõjaks, mille algusperioodil oli just Holm peamine konflikti tulipunkt. 1200. aastal piirasid liivlased Holmi linnusesse varjunud piiskop Albertit ja tema kaaskonda, kuid lõpuks sõlmisid temaga rahu. 1202. aastal põletasid semgalid maha Holmi küla, kuid linnust vallutada ei suutnud. Järgmisena saabus linnust piirama Polotski vürsti vägi, mis löödi aga piiskopi ammuküttide poolt edukalt tagasi. 1206. aastal hõivas Holmi kantsi piiskop Alberti vastu üles tõusnud kohalike liivlaste, turaidalaste ja leedulaste liitlasvägi. Piiskopi poolt saadetud sõjajõud aga võitsid neid Holmil toimunud lahingus, tappes seejuures ka Holmi liivlaste juhi ja üliku Ako, ja alistasid seejärel ka linnuses olijad. Varsti pärast seda saabus taas Polotski vürst, kes koos turaidalastega üritas omakorda linnust vallutada, kuid pikk piiramine edu ei toonud. Sellele järgnevalt alistusid Holmi liivlased lõplikult piiskopi ülemvõimule ja suurem sõjategevus seal piirkonnas lõppes.[2]

Hilisem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Holmi linnus sai tugevalt kannatada 13. sajandi lõpu ja 14. sajandi alguse Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelistes sõdades.[3]

Asustus kestis saarel kuni 16. sajandini. Varem Holmi või Kirchholmi nime all tuntud saart hakati alates 17. sajandist kutsuma läti keeles Mārtiņsalaks ja saksa keeles Martinsholmiks seal asunud pühale Martinile pühendatud kiriku järgi.[4]

1974.–1975. aastal jäi saar vee alla seoses Riia hüdroelektrijaama veehoidla rajamisega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lang, Valter. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 230.
  2. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 27–67
  3. Vecsalaspils, Salas jeb Mārtiņsalas pils, Latvijas Piļu un muižu asociācija
  4. Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk I, kommentaar 24.