Herschel Grynszpan

Allikas: Vikipeedia

Herschel Feibel Grynszpan (28. märts 1921 – viimati teadaolevalt elus 19431944, tunnistatud surnuks 1960) oli Poola juut, Saksa diplomaadi Ernst vom Rathi mõrvar.

Herschel Grynszpan oli sündinud Hannoveris. Tema vanemad Sendel ja Riva olid tulnud Poolast Saksamaale 1911. aastal. Sendel pidas Hannoveris rätsepatöökoda. Esimese maailmasõja järel said nad Poola kodakondsuse. Perekonnas oli kuus last, kellest ainult kolm elasid täisealiseks.

Herschel jättis põhikooli pooleli 1935. Hiljem väitis ta, et selle põhjuseks oli diskrimineerimine. Seejärel õppis ta Frankfurdis ješivas ning valmistus emigreeruma Palestiinasse. Kuid alaealisuse tõttu ei õnnestunud tal Palestiinasse sissesõiduluba saada. 1936. aasta juulis sõitis ta legaalsete dokumentidega Brüsselisse oma onu Wolf Grynszpani juurde, et oodata seal edasisõitu Palestiinasse. Onu võttis ta aga külmalt vastu, kui sai teada, et Herschelil praktiliselt üldse raha kaasas ei ole. 1936. aasta septembris ületas Herschel Grynszpan illegaalselt Prantsusmaa piiri ja asus elama Pariisi oma onu ja onunaise Abraham ja Chawa Grynszpani juurde. Ta püüdis saada Prantsusmaal seaduslikku elamisluba, kuid see ei õnnestunud. Tema tagasisõiduluba Saksamaale aegus 1937. aasta aprillis ja ta Poola pass aegus 1938. aasta jaanuaris. Prantsusmaa ametivõimud käskisid ta 1938. aasta augustis maalt lahkuda. Tema olukord muutus väljapääsmatuks, tal polnud tööd ja ta pidi end varjama.

1938. aasta oktoobris alustati Saksamaal Poola kodakondsusega juutide Poolasse väljasaatmist. Poolasse saadeti välja ka Herschel Grynszpani vanemad. Herschel Grynszpan sai oma vanemate deporteerimisest teada 3. novembril.

7. novembril 1938 ostis Grynszpan ühest relvaärist revolvri. Seeärel läks ta Saksamaa saatkonda ja nõudis kokkusaamist saatkonna sekretäriga. Saatkonna sekretär Ernst vom Rath võttis ta oma kabinetis vastu. Grynszpan tulistas Ernst vom Rathi viis korda ning haavas teda nii rängalt, et ta kaks päeva hiljem suri. Grynszpan ei teinudki katset sündmuskohalt põgeneda ning Pratsuse politsei võttis ta vahi alla.

Natsionaalsotsialistid kasutasid Ernst vom Rathi tulistamist ettekäändena, et valla päästa Kristalliöö.

Prantsuse võimud esitasid Grynszpanile 7. novembril süüdistuse mõrvakatses ja 9. novembril mõrvas. Kohtuprotsessi algus lükkus edasi ning pärast seda kui Prantsusmaa 3. septembril 1939 Saksamaale sõja kuulutas, muutus olukord kardinaalselt. Kui Saksa väed lähenesid 1940. aasta juunis Pariisile, siis evakueeriti Grynszpan koos teiste vangidega Prantsusmaa lõunaossa. Rongi aga pommitati ning paljud vangid pääsesid vabadusse. Ilma rahata ja piisava keeleoskuseta Grynszpan ei hakanud aga end varjama, vaid pöördus Bourges'is Prantsuse ametivõimude poole. Ta saadeti sealt Toulouse'i vanglasse.

Saksa uurimisorganid olid aga juba asunud teda jälitama. Prantsusmaa oli 22. juunil 1940 kapituleerunud. Saksa ametivõimud nõudsid Vichy valitsuselt Grynszpani välja ning 18. juulil 1940 antigi ta neile üle. Ta viidi Pariisi kaudu Berliini. Teda hoiti kinni Moabiti vanglas ja Sachenhauseni ja Flossenbürgi koonduslaagrites. Grynszpani koheldi suhteliselt leebelt, kuna Joseph Goebbels tahtis teda kasutada näidiskohtuprotsessil. Mitmete juriidiliste takistuste tõttu lükkus aga kohtuprotsessi algus pidevalt edasi. On teada, et 1943. aasta lõpul või 1944. aasta algul kuulas teda üle Adolf Eichmann. Seejärel ta jäljed kaovad.

1960. aastal kuulutas Saksamaa Liitvabariigi kohus Herschel Grynszpani ta vanemate taotluse põhjal surnuks.