Helivältus
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2007) |
Helivältus ehk noodivältus ehk noodipikkus (inglise keeles Note value, saksa keeles Notenwert) on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus.
Helivältust kirjeldatakse mõõtühikuks oleva helivältuse korrutise või jagatisena.
Helivältust tähistatab noodikirjas vastav noodikirja märk.
Heli puudumise ehk vaikuse suhtelist kestust ehk pausivältust tähistab muusika noodikirjas pausimärk.
Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi- või pausimärgi kohale või alla kirjutatud fermaati.
Helivältus on üks muusikalisi parameetreid.
Helivältuste nimetused
[muuda | muuda lähteteksti]| Helivältuse noodikirjamärk | Helivältuse nimetus (kursiivkirjas helivältuse nimetus valges mensuraalnoodikirjas) | Pausivältuse noodikirjamärk | Pausivältuse nimetus | Vältussuhe tervenooti/-pausi |
|---|---|---|---|---|
 |
maxima |  |
maxima-paus | 8 - 27 tervenooti/-pausi |
 |
longa |  |
longa-paus | 4 - 9 tervenooti |
 |
brevis |  |
brevis-paus | 2 - 3 tervenooti/-pausi |
 |
tervenoot ehk semibrevis |  |
tervepaus | 1 tervenoot/-paus |
 |
poolnoot ehk minima |  |
poolpaus | 1/2 tervenooti/-pausi |
 |
veerandnoot ehk semiminima |  |
veerandpaus | 1/4 tervenooti/-pausi |
 |
kaheksandiknoot ehk fusa |  |
kaheksandikpaus | 1/8 tervenooti/-pausi |
 |
kuueteistkümnendiknoot |  |
kuueteistkümnendikpaus | 1/16 tervenooti/-pausi |
 |
kolmekümnekahendiknoot |  |
kolmekümnekahendikpaus | 1/32 tervenooti/-pausi |
 |
kuuekümneneljandiknoot |  |
kuuekümneneljandikpaus | 1/64 tervenooti/-pausi |
Ühikvältuse jaotussuhted
[muuda | muuda lähteteksti]Ühikvältuse võib jaotada mistahes naturaalarvulise jaotussuhte alusel võrdseteks osadeks.
Ühikvältuse jaotamise põhilisteks tüüpideks on kvadraatne ja mittekvadraatne jaotus.
Kvadraatne jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Kvadraatse jaotuse ehk vältuste tavajaotuse[viide?] korral on helivältused suhtes nagu sama algarvulise astme aluse, kuid erineva astendajaga arvude pöördväärtused.
Lääne muusika noodikirja aluseks on kahe astmete pöördväärtuste suhted: näiteks 1 tervenoot = 2 poolnooti = 4 veerandnooti = 8 kaheksandiknooti jne.
= = = = 
ehk puudiagrammina
Retsitatiivses vokaalmuusikas kasutatakse silpide eraldamiseks noodilippudega noodivarsi:
Instrumentaalmuusikas rühmitatakse noodid vastavalt takti löökidele rõhtjoone või klambriga. Mittekvadraatne jaotus[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keeles puudub termin mittekvadraatse jaotuse üldmõiste tähistamiseks. Inglise keeles on selleks sõna tuplet. Helivältuse pikendamine[muuda | muuda lähteteksti]Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart või noodi või pausi kohale või alla kirjutatud fermaati. Punkt[muuda | muuda lähteteksti]Punkt noodi või pausi järel pikendab nooti või pausi poole võrra algsest vältusest:
Iga järgmine punkt pikendab vältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud väärtusest:
Pidekaar[muuda | muuda lähteteksti]Pidekaart kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide summaarne vältus võrdub ühendatud nootide vältuste summaga:
Pause pidekaarega ei ühendata. Fermaat[muuda | muuda lähteteksti]Fermaat annab muusikateose esitajale teosest ja esitusstiilist sõltuva võimaluse noodi või pausi vältust pikendada.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
|
|||||||||||||||||||||||
