Hartvig Helilaid

Allikas: Vikipeedia

Hartvig Helilaid (24. aprill 1910 Venemaal Novgorodi kubermangus – 15. mai 1973) oli eesti vaimulik.

Hartvig Helilaid sündis Venemaal Novgorodi kubermangus Pelgeri vallas Malinovka külas, kus tema isa oli kooliõpetaja ja täitis ühtlasi köstri kohustusi. Aastal 1922 kolis pere Eestisse Järvamaale. Pärast Karinu algkooli lõpetamist õppis Hartvig Rakvere Õpetajate Seminaris ja Tartu Õpetajate Seminaris. Pärast lõpetamist asus õpetajana tööle Tartu linna 3. algkoolis ja õppima Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning hiljem Tallinna konservatooriumis, kus lõpetas eksternina oreliklassi. 19341936 töötas Hartvig Helilaid õpetajana Nabala algkoolis.

Detsembris 1935 valiti Hartvig Helilaid Viru-Jaakobi koguduse organisti-asjaajaja ametisse. Lisaks pidi ta täitma ka köstri kohustusi (lapsi ristima, surnuid matma, leeritunde andma ning õpetaja äraolekul jumalateenistusi pidama. Lisaks oli ta sealse noortekoondise juhataja.

1944. aasta alguses mobiliseeriti Helilaid Saksa sõjaväkke ja viidi voorikoosseisus Saksamaale. Pärast väljaõpet pandi ta tööle laatsaretti, kuni ta pärast Saksamaa langemist kodumaale repatrieeriti. Septembris 1946 sai ta taas asuda oma endisele kohale Viru-Jaagupis. 1. novembril 1948 vabastati Helilaid omal soovil Viru-Jaakobi köstri ametist.

Juulis 1948 valiti Helilaid Märjamaa Maarja koguduse jutlustajaks, aga sama aasta juunis oli ta vastu võetud EELK Usuteaduse Instituuti. Harjutusaastal määrati aseõpetaja kutse kandidaat Raplasse õpetaja Evald Saagi juurde, kes iseloomustuses kirjutas, et kandidaat on "võitnud tubli ja asjaliku mehena koguduse ja valitsusorganite usalduse ja rahulolu".

1949 ordineeriti Hartvig Helilaid Tallinna toomkirikus aseõpetajaks. Tööle jäi ta Märjamaa Maarja Koguduse juurde. Õpetaja kutseõiguse sai ta aastal 1959. Aastast 1968 surmani oli ta Lääne praostkonna abipraost.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]