Harry Busch
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) |
Harry Busch (30. jaanuar / 11. veebruar 1896 Tartu – 6. veebruar 1964 Kallaste) oli eesti lastearst.
Perekond ja varasem hariduskäik
[muuda | muuda lähteteksti]Harry Busch oli Tartu mööblitöösturi, sadulseppmeister Johan Buschi poeg. 1904–1915 õppis Tartu keiser Aleksander I gümnaasiumis.[1] Esimese maailmasõja ajal oli 10. juuli 1915. aasta ukaasi alusel ennetähtaegselt noorsõduriks kutsutute nimekirjas, kuid sõjaväkke ei võetud.[2] 1915–1918 jätkas õppimist Riia Aleksandrigümnaasiumis, mis evakueeriti 1915. aastal Võrru ja sealt 1917. aastal edasi Saranskisse. Pärast küpsustunnistuse saamist astus 1918. aasta septembris saksa okupatsiooni aegse Tartu Ülikooli (nn Landesuniversität) arstiteaduskonda, kuid palus end peagi nimekirjast kustutada.[3]
Osalemine Vabadussõjas ja ülikooliharidus
[muuda | muuda lähteteksti]1918. aasta novembris astus vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Vabadussõjas. 10. detsembrist 1918 kuni 10. märtsini 1919 oli Põhja (Viru) rindel I Suurtükiväe polgus. 3. augustil 1919 ülendati Sõjakooli nooremaks portupeekadetiks. 5. oktoobril 1919 ülendati lipnikuks. 12. detsembrist 1919 oli polgu sideülem. 8. augustil 1920 vabastati sõjaväeteenistusest ning 4. märtsil 1921 sai võimaluse tasuta õppida Tartu Ülikoolis.[4]
Aastatel 1920–1925 läbis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täieliku kursuse ning sai töö "Vere viskositeet ja hüübivus närvihaiguste puhul" eest teise auhinna. Pärast eksamite sooritamist sai samal aastal arsti kutse.[3] 1924. aastal osales Noorte Meeste Kristliku Ühingu laagris.[5]
Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Sakala, üliõpilasseltsi Raimla (1922-1923)[6], Eesti Esperanto Seltsi.
Abiellus 1921. aastal Meta Varipuuga. Asumisel Siberis elas ja 1960. aastal abiellus Magdalena Kolgaga. Harry Buschil oli neli last. Tütar Inge Kangor (1950–2024) oli saksa ja inglise keele õpetaja ning Raatuse Gümnaasiumi õppealajuhataja. Tütrepoeg Eero Kangor on kunstiajaloolane. Tütretütrepoeg Lauri Paeveer oli 2021.–2022. aastal Nõmme linnaosa vanem (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Arstina
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1925–1927 töötas Pärnumaa Kaisma vallas Kärgu jaoskonna tervishoiuarstina.
Aastatel 1927–1928 täiendas end Viinis, Riiklikus Emade ja Imikute Hooldusasutuses (Reichsanstalt für Mütter- und Säuglingsfürsorge) Leopold Molli juures ja Mautner Markhofi Lastehaiglas (Mautner Markhof’sches Kinderspital) dr Zuppingeri juures ning Berliini Keiserlikus Lastehaiglas dr Heinrich Finkelsteini juures.
1928. aastast töötas Tallinnas lastearstina.[7] 1930–1931 töötas Tallinna nakkushaigla abijuhatajana (Tallinna linna Külgehakkavate Haiguste Haigemajas), 1930–1933 Tallinna II Haiglas. 1932 andis välja raamatu lastehaigustest.[8] Esines korduvalt raadios ja ajakirjanduses lastehaiguste, laste kasvatamise jms teemadel – 1929–1931 avaldas Päevalehes pikema artiklisarja "Ema ja laps".[9]
Kuulus 1933–1934 tegutsenud Eesti Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonda ning esitas 1934. aastal Riigikohtule kaebuse liidu sulgemise pärast.[10]
1933–1940 töötas Tallinnas kooliarstina, muuhulgas Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna Saksa Reaalkoolis.[11] Oli populaarne ja tuntud lastearst.[12]
Oli 1938. aastal üks Eesti-Itaalia Ühingu asutajaid ja juhatuse liige.[13] Ühing likvideeriti 1940. aasta novembris.[14]
1939. aastal täiendas end Berliinis ja Kölnis rahvusvahelisel pediaatrite kursusel ning praktiseeris Heidelbergis.[15] 1939. aastal kuulus Saksamaale ümberasujate nimekirja, kuid jäi teadmata põhjusel Eestisse.[7]
Represseerimine ja hilisem elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]21. novembril 1940[16] arreteeriti NKVD poolt Tallinnas oma kodus ja vastuvõtukabinetis Roosikrantsi tn 4c ning mõisteti sunnitöölaagrisse Kirovi rajooni Venemaal. Pärast vabanemist 1949. aastal saadeti asumisele Novosibirski oblastisse. Rehabiliteeriti 6. aprillil 1956 ja naasis samal aastal perega Eestisse. Seejärel töötas Kallastel jaoskonnaarstina ja jaoskonnahaigla juhataja ning Tartu Struumatõrje Dispanseri arstina.
Ta suri 6. veebruaril 1964 Innsbrucki taliolümpiamängudel meeste 1500 meetri kiiruisutamises osalenud Ants Antsoni võistlusele kaasa elades saadud infarkti tagajärjel.
Harry Busch on maetud Vana-Peetri kalmistule Tartus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "EAA.405.1.2688: Буш, Гарри Иоганнович · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ 10. juuli 1915. a. ukaasi alusel 1896. a. sündinud isikute (1917. a. kutsealused) ennetähtaegselt noorsõduriks kutsumise nimekiri: Tartu linn. EAA. f. 314 n. 1. s. 596
- 1 2 "EAA.2100.1.1283: Busch, Harry (matrikli nr.748) · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "ERA.495.7.443: Busch, Harry Johanni p · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Harry Busch". Edasi (28): 4. 08.02.1964.
- ↑ "ÜS Raimla ajutised liikmed". Vaadatud 05.07.2026.
- 1 2 Merila–Lattik, Helbe (2011). Eesti arstid 1940–1960. Valge Raamat. Lk 146. ISBN 9985607996.
- ↑ Busch, Harry. Lastehaigused. Tallinn : Eesti Koolivelskerite Ühing, 1935
- ↑ Busch, Harry (11. november 1929). "Ema ja laps". Päewaleht, nr. 306. Lk 5. Vaadatud 06.07.2024.
- ↑ "Wabs-liitude saatus kohtulaua ees". Postimees, nr. 101. 15. aprill 1934. Lk lk 3. Vaadatud 06.07.2024.
- ↑ Karmo, Märt. Must-kuldne müts me peas ... II. Tallinna Reaalkool 1920–1940. Saksa Reaalkool 1919–1939. Tallinn: Tallinna Reaalkool, 2011.
- ↑ Vesk, Endel. "Lühimärkmed õpetajatest". Reaali Teine Raamat : Tallinna Reaalkooli kunagiste õpilaste poolt koostatud : mälestusteos meie lugupeetud kooli 110-nda aastapäeva tähistamiseks: 109–110.
- ↑ "Asutati Eesti-Itaalia Ühing". Uus Eesti, nr. 138. 20. mai 1938. Lk lk 3. Vaadatud 6.07.2024.
- ↑ Tallinna Linnaarhiiv, TLA.R-1.12-I.59.
- ↑ "TLA.1125.2.67: Busch, Harry. · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000112287