Johan Busch

Allikas: Vikipeedia
Johan Busch oma abikaasaga 1895. aastal
Sadulsepp Johan Buschi kuulutus ajakirjas "Põllumees: põllu- ja aiatöö, karjakasvatuse ja piimatalituse, metsaasjanduse ja mesilaste pidamise ajakiri", 1. september 1897

Johan Busch (21. juuli / 2. august 1873 Vara, Tartumaa3. september 1940 Tartu) oli eesti mööblitööstur.[1]

Johan Busch sündis Varal kingsepana töötanud eruohvitseri Gottfried Georg (1831–1902) ja Kadri (neiup. Tommerso, 1848–1933) pojana.[2] Buschi esiisad töötasid 19. sajandi algusest Sieversite Vara mõisas ja enne seda praeguse Läti aladel asunud Vilzēni (Wilsenhof) mõisas kutsaritena. Alghariduse sai ta Vara valla köstrikoolis, mille lõpetamise järel õppis ametit kõigepealt Tartu sadulseppmeistri A. Tensi juures ja seejärel Viljandis Seidat’i sadulsepa- ja polstermööblitööstuses. Pärast viis aastat kestnud õppeaega omandas ta sellikutse ja asus töötama Pärnus tislermeister Gustav Grünthali ja tõldsepp Schwarzenbergi juures. Seejärel töötas ta aasta Riias Seidorfi polstermööblitööstuses. Riiast naasis J. Busch Tartusse, kus töötas sadulseppmeistrite Franz Reinhardti, Grünwaldi ja hiljem lühikest aega Koorti juures.

1894. aasta lõpus sai J. Busch sadulseppmeistri kutse ja asutas Tartus Vene tänaval Tartu esimese sadulsepa- ja polstermööblitööstuse. Järgmisel aastal kolis ta mööblitööstur Ludwig Bandelier’ majja Kalda tn 16. Bandelier’le kuulus Kalda ja Vene tänava nurgal suur krunt, kus asusid elumaja ja mööblikauplus, tisleritöökojad ja laod. J. Buschi ja L. Bandelier’ koostöö kestis 25 aastat kuni töösturi surmani 1922. aastal. 1912. aastal avas J. Busch Tartu peamisel kaubatänaval, Aleksandri tn 12 oma poe (hävis Teises maailmasõjas, praeguse Küüni tn pargi alal), mis oli avatud kuni 1940. aastani. 1917. aastal kolis J. Busch oma sadulsepa- ja polstermööblitööstuse Kalda tänavalt oma majja Eliisabeti (praegune Eha) tn 17 (hävis Teises maailmasõjas). J. Busch valmistas mööblit mitte ainult Tartusse, vaid ka Liivi- ja Eestimaa mõisatesse ja Venemaale.[3]

J. Buschi mööblitööstus oli Tartu vanim ja seal õppisid mitmed hiljem oma töökoja asutanud mööblitootjad. J. Busch oli Tartu Töösturite Keskühingu nõukogu liige, sadulsepa tööala juhatuse liige, Tartu Tööoskusameti ekspert sadulsepatöö alal, Tartu Majaomanikkude Panga nõukogu liige, Tartu Majaomanikkude Ühingu liige, Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi liige, Tartu Peetri koguduse I pihtkonna liige, nõukogu ja üldnõukogu liige.

J. Busch on maetud Tartu Vana-Peetri kalmistule.

J. Buschi poeg oli eesti lastearst Harry Busch.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Johan Busch, Tartu ärimees ja tööstur (foto)".
  2. A. Feldmann, V. Kuusloo, V. Tiido, A. Matsalu (1937). Tartu Töösturite Keskühing. 1917–1937. Koguteos. Tartu: Tartu Töösturite Keskühingu väljaanne. Lk 154.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Mirjam Peil, Toomas Zupping (2013). Toast tuppa : Eesti linnakodu lugu. Tallinn: Päikesevanker. Lk 333.