Haquinus Platinus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Haquinus Platinus (1611 Öjaby (praegu Växjö), Småland, Rootsi1684 Urshult) oli Eesti filosoof ja vaimulik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haquinus Platinus oli talupidaja poeg.[1]

Õppis Academia Gustaviana (AG) (stipendiaat 1638–43) filosoofiateaduskonnas, eeskätt astronoomiat, füüsikat ja praktilist filosoofiat, seejärel aastani 1645 teoloogiat. Kaitses 1643 AG-s J. Erici juhendamisel filosoofiamagistri kraadi, väitekiri "Ülimast kodanikuhüvest" (De summo bono civili; Dorpat, 1643). J. Erici juhendamisel valmis tal mitu disputatsiooni astronoomiast ja füüsikast: "Astronoomia loomusest" (De astronomiae natura; Dorpat, 1641) on tõenäoliselt esimene disputatsioon AG-s, mis määratleb üldiselt astronoomia kui teaduse asendi teaduste süsteemis; "Taevast" (De coelo; Dorpat, 1642) ja "Füüsilisest kuulmisest" (De naturali auscultatione; Dorpat, 1642; kommentaar Aristotelese "Füüsika" juurde) käsitlevad vastavate teemade uurimise üldisi metodoloogilisi aluseid. Teoloogiateaduskonnas disputeeris A. Virginiuse juhendamisel Uue Testamendi eksegeesi alal: "Johannese evangeeliumi 12. ptk. salmide 1–20 kohta" (In c. XII à v. 1. usque ad v. 20 D. evangelistae Iohannis; Dorpat, 1645), milles demonstreeris lisaks väljapaistvale teoloogia süstemaatilisusele head juudi ajalooallikate tundmist ja etümoloogilist leidlikkust. Tartu-perioodist on temalt säilinud ka ladina- ja kreekakeelset juhuluulet (5 ladina ja 1 kreeka keeles). Oli 1646–52 Växjös lektor, aastast 1652 Urshultis pastor, aastast 1664 samas praost.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tering, A. Album Academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632–1710. Tallinn, 1984, 179
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, I, 223
  • Tartu ülikooli (Academia Gustaviana) senati protokollid 1632–1656, II: 1637–1644. Koost, tõlk ja komm Arvo Tering (Publicationes Biblioth. Univ. Litterarum Tartuensis, VII). Tartu, 1994, 212–213
  • E.-L. Jaanson. Tartu ülikooli trükikoda 1632–1710: ajalugu ja trükiste bibliograafia. Tartu, 2000, 228, 237, 249, 269
  • www.ut/klassik/neolatina (Tartu juhuluule elektrooniline tekstikorpus).
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.