Hanikatsi laid
| Hanikatsi laid | |
|---|---|
 | |
| Ümbritseb | Väinameri |
| Saarestik | Hiiumaa laiud |
| Koordinaadid | 58° 46′ 37″ N, 23° 2′ 50″ E |
| Pindala | 83 ha |
| Pikkus | 1,8 km |
| Laius | 1 km |
| Rannajoone pikkus | 6,5 km |
| Kõrgeim koht |
7,2 m üle merepinna |
 | |
 | |
Hanikatsi laid (ka Anikatsi) on 83 hektari suurune laid Hiiumaast kagus Sarve poolsaarest 5 kilomeetrit lõunas. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala koosseisu.
Teised lähedalasuvad laiud on Kaevatsi laid 2,5 kilomeetrit kirdes, Saarnaki laid 2 kilomeetrit loodes ja Vareslaid 1,5 kilomeetrit kagus.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Varaseimad kirjalikud teated laiust pärinevad 1566. aastast (Hanekas)[1]. 1623. aastal on saart nimetatud Äpleö (rootsi keeles 'õunasaar'), 1688 Hanikas Hollma, 1717 kujul Hannikaitze, 1770 kujul Ganikatz ja 1798 kujul Hanikatz. Küla asus Pühalepa vallas ja kuulus Kassari mõisale.[2]
Hiljem on kohatud ka nimekujusid Hanikat, Anitsi ja Hanitsa.[2]
Leo Tiik pidas üldiselt katsi- või katsu-nimeosa (saksa kirjapildis kazo või katze) muganduseks mehenimest Kasper või Caspar. Selliseid mugandusi on eesti keeles teisigi, näiteks Jüts, Ats ja Pets. Kuid 1717. aasta kirjakuju järgi pidas ta laiunime tulenevaks sõnadest "hane(de) kaitse".[2]
Paul Ariste täheldas, et Kassaris hääldati laiunime kujul aniGörttsi laiD, ja selle põhjal jagas nime osadeks 'hani'+'kõrts'. Kuid kõrts rajati laiule alles 19. sajandil, nimi seevastu on mitu sajandit vanem. Nimekuju Hanikat pidas Ariste valeks, ehkki just see esineb perekonnanimena.[2]
Lauri Kettunen juhtis tähelepanu sellele, et kirjapanekutes pole kõrtsist jälgegi. Küll leidis ta Wiedemannilt naisenime Kats: Katsu ja oletas, et seda võidi mõnel pool käänata Kats: Katsi. Helmes on kohanimi Murikatsi ning Soomes on perekonnanimed Hannikka ja Hannikainen: Hannikaisen.[2]
Dokumentides esinevad nimekujud Hannikõrtsi Jürri ja Hannikõrtso Prido alles 19. sajandil. Marja Kallasmaa arvates on nimeosade asendamine rahvakeeles küllalt tavaline nähtus ja Kassaris võis saarenimi seal olnud kõrtsi järgi muutuda.[2]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Hanikatsi taimestik on väga liigirikas, leitud on üle 440 soontaimeliigi.[3] Samblaliike on loendatud 117.[4]
Saare põhjaosas asuv 12 hektari suurune liigirohke Lepana salulehtmets kuulub Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndisse. Ülejäänud osa laiust kuulub Laidude sihtkaitsevööndisse. Saarest edelasse jääv veeala moodustab Agariku sihtkaitsevööndi.
Lõunaosas kasvavad loometsad (valdavalt kased, haavad) ja lookadastikud.
Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]
1996. aastal leiti saarelt põllupeenar, mille vanuseks määrati tuhat aastat.[3] Saar oli asustatud eri andmetel kas hiljemalt aastast 1623, 1688,[5] 17. sajandi lõpust[6] või aastast 1732.
Saare elanikud tegelesid põlluharimise, kalapüügi ja kariloomade pidamisega.
1888. aastal ehitatud Hanikatsi tuulik on säilinud ja arhitektuurimälestisena kaitse all.[8]
20. sajandi alguses elas saarel 25 inimest.[7]
1930.–1940. aastatel kogusid kohalikud tuntust Hiiumaal suvitajatele hapupiima müümisega.[9]
Viimane püsiasukas lahkus saarelt sügisel 1964.[7] Saarele on alles jäänud hooned, mida on hiljem ka remonditud.
Hanikatsilt pärit inimestel on (oli) perekonnanimi Hanikat.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2010
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Eesti kohanimeraamat, lk. 83
- ↑ 3,0 3,1 Hiiumaa laiud. LKK Hiiumaa talitus, vaadatud 9.06.2007.
- ↑ Kannukene, Leiti. Andmeid Hiiumaa laidude maastikukaitseala samblafloorast. Samblasõber, nr 5, 2002.
- ↑ Kadri Pulk. Hiiumaa laiud pakuvad vaikust ja hingerahu. Tarbija24, 03. mai 2008.
- ↑ Rebassoo 1972: 93
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Rebassoo 1972: 94
- ↑ Hanikatsi tuulik kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Rebassoo 1972: 95
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat, Tallinn 1972.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hanikatsi laid Eesti looduse infosüsteemis