Haistmisnärv

Allikas: Vikipeedia

Haistmisnärv ehk I peaajunärv ehk esimene kraniaalnärv ehk olfaktoornärv (ladina keeles ainsuses nervus olfactorius [I]; mitmuses nn. olfactorii) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud sensoorne närvide paar.[1] Esimese kraniaalnärvide paari ülesandeks on lõhnaaistingute vastuvõtmine.

Haistmisnärvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.

Madudel kulgeb haistmisnärv ninaõõnes paiknevate haistmisretseptorite kaudu haistmissibulatesse. Paralleelselt haistmisnärviga kulgeb madudel sahkluu-nina närv.[2]

Haistmisnärvi levila (kollasega)

Inimestel lähtuvad nina limaskesta haistmisrakkudest paarkümmend (15 kuni 20) haistmiskiudu ja moodustavad haistmisnärvid. Haistmisnärv koosneb haistmiselundi närvirakkude aksonitest. Haistmisnärvid läbivad sõelluu sõellestme mulgud ja kulgevad peaaju otsmikusagara all olevasse haistmissibulasse ja edasi peaaju hipokambikääru konksu.[3]

Kliiniline meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse haistmisnärvidega mitmeid haiguslikke seisundeid nagu haistmisnõrkus, haistmisvõimetus, haistmishäire jt. Haiguslikke seisundeid põhjustavad ka endokriinsüsteemiga seonduvad haigused nagu neerupealise puudulikkus, Cushingi sündroom, suhkurtõbi, hüpotüroidism, Kallmanni sündroom, primaarne amenorröa, pseudohüpoparatüreoos ja Turneri sündroom. Paiksed haiguslikud seisundid või hingamisteede toimimist takistavad seisundid: adenoidide hüpertroofia, allergiline ninapõletik, atroofiline ninapõletik, obstruktiivne bronhiit, traumajärgsed muljumised, kokkupuude mürgiste kemikaalidega, leepra, pahaloomulised kasvajad ninapiirkonnas, koanaalpolüüp, urkepõletik, Sjögreni sündroom ja vasomotoorne ninapõletik. Närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid, mille korral haistmisnärvi toimimine on häirunud: Alzheimeri tõbi, epilepsia, peatrauma, koljusisesed operatsioonid, hulgiskleroos, Parkinsoni tõbi. Toitumisega seotud häired haistmisnärvi talitluses: krooniline neerupuudulikkus, B12-vitamiini avitaminoos, Korsakovi psühhoos. Psüühikaga seotud haiguslikud seisundid depressioon ja skisofreenia. Haistmisnärvide toimimist mõjutavad teatud koljusisesed ja nina piirkonnas vohavad pahaloomulised kasvajad. Haistmisnärvi mõjutavad ka sellised viirused ja infektsioonid nagu akuutsed viiruslikud maksapõletikud, lihtohatis ja gripilaadsed infektsioonid.[4]

Haistmisnärvide haistmisvõime alanemisele ja/või signaalide vastuvõtmise ning edastamise häiretele võivad kaasa aidata suitsetamine, antibiootikumide, levodopa, antihistamiinide, kokaiini ja amfetamiinide kasutamine, samuti keemiaravi ja kiiritusravi.

Haistmisnärvi tundlikkus võib väheneda ka raseduse ajal ja vanaduses.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 245:2004.
  2. Elliott Jacobson, Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text, lk 20, 2007 , CRC Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 08.04.2014) (inglise keeles)
  3. Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 221, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. Walker HK, Hall WD, Hurst JW, Clinical Methods: The History, Physical, and Laboratory Examinations., 3rd edition., Boston: Butterworths; 1990, Veebiversioon (vaadatud 08.04.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]