HTML

HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel'^[1]^[2]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. Versioonid 2.0 kuni 4.01 HTML olid SGML-i rakendused. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse enamasti veebibrauserit. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.

HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab veebilehele kaasata skripte, eeskätt JavaScripti ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus.

Ajalugu

HTML-i lõi koos veebiga 1990. aastal Tim Berners-Lee. Aastal 1994 asutas ta W3C, mis on sellest ajast alates tegelenud muuhulgas ka HTML-i standardite väljatöötamisega.^[3]

Nimekiri W3C välja töötatud HTML-i versioonidest:

HTML 2.0 ^[4]
HTML 3.2 ^[5]
HTML 4.01 ^[6]
- HTML 4.01 Strict – W3C soovituslik versioon.
- HTML 4.01 Transitional – lubab kasutada ka esitlusega seotud elemente ja atribuute. See lihtsustab ületulekut varasematelt HTML-i versioonidelt.
- HTML 4.01 Frameset – võimaldab veebilehe tegemisel kasutada nn raame (frame).
- HTML5.

Süntaks

HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi kuvab brauser dokumendi sisu. Iga element on veebilehe lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks , <ol>, <a> jne. Osa HTML-elemente võib sisaldada teisi elemente, näiteks: <ol><li>esimene</li><li>teine</li></ol>

Enamik HTML-märgendeid käib alati paaris: on alustav märgend ja on sulgev märgend, mida alustavast eristab kaldkriips / noolsulgudes elemendi nime ees, näiteks alustav ja sulgev tekstilõigu märgend on vastavalt ja . On ka elemente, mille märgendid on ühekordsed ega vaja sulgemist (<img>, jm), on elemente, mille sulgemine pole HTML-i vanemates versioonides kohustuslik (, <td> jt) ning esineb ka erandjuhtumeid, mille korral avatud märgendit ei pea sulgema, sest seda teeb mõni teine element. Viisakas komme on siiski avatud märgend kindlasti ka sulgeda.

Uuendatud, XHTML-i standardite järgi on kohustuslik sulgeda kõik elemendid, sealhulgas ka ühekordsed elemendid. Ühekordsete elementide sulgemine käib sel juhul sama märgendi sees kaldkriipsu lisamise teel: , <img src="pilt.jpg" />.

Paljudele elementidele saab lisada parameetreid, mis antud elemendi esitamisviisi brauseri jaoks täpsustavad. Parameetrid kirjutatakse elemendi algusmärgendi juurde, noolsulgude sisse. Igal parameetril on tavaliselt mitu võimalikku väärtust või väärtusvahemikku. Kui parameetril väärtusvahemik puudub, siis jäetakse see tähistamata. Parameetrid eraldatakse märgendi põhitähisest tühikuga, samuti eraldatakse tühikuga üksteisele järgnevad parameetrist ja väärtusest koosnevad paarid. Parameetrite esitamise üldkuju on järgmine: <märgend parameeter="väärtus" parameeter2="väärtus">

Parameetrite arv sõltub konkreetsest elemendist. Kirja peab panema ainult need parameetrid, mille väärtusi tahetakse muuta erinevaks vaikeväärtustest. Enamikul parameetritest on olemas kindlad vaikeväärtused; erandiks on elemendid, mille otsene sisu määratakse märgendis toodud parameetritega (<img>, <a> jm) ning millel vaikeväärtus puudub. Parameetri väärtus on viisakas ümbritseda kas ühe- või kahekordsete jutumärkidega. Kui parameetri väärtus koosneb mitmesõnalisest tekstist, on jutumärgid kohustuslikud. Mõningate elementide parameetrite vaikeväärtused võivad sõltuda brauserist.

Koodinäide

Lihtne HTML-is kirjutatud veebileht näeb välja selline:

<!DOCTYPE html>
<html>
 <head>
 <title>Tervitus</title>
 </head>
 <body>
 <p>Tere, maailm!</p>
 </body>
</html>

Vastavalt programmeerimisest tuntuks saanud "Tere maailm" programmi tavale näeb seda veebilehte brauseriga vaadates teksti "Tere maailm!".

Koodi alguses olev <!DOCTYPE viitab dokumendi tüübi definitsioonile (DTD-le), mis määrab HTML-i versiooni, millele veebileht vastab. HTML 5-s ei ole võimalik DTD-d kasutada, seega viide definitsiooni dokumendile puudub.

Kuigi HTML-i süntaks on kogu maailmas ühtne, on paljud brauserid lisanud sellele oma laiendusi, mis tihti teiste brauseritega ei tööta. Väikeseid erinevusi on brauserite vahel ka ühtse koodi interpreteerimisel.

Viited

↑ V. Hanson, A. Tavast. HTML – Arvutikasutaja sõnastik
↑ L. Liikane, M. Kesa. HTML – Arvutisõnastik
↑ W3C. "Facts About W3C".
↑ W3C (21. september 1995). "HTML 2.0 DTD v1.30".
↑ W3C (14. jaanuar 1997). "HTML 3.2 DTD".
↑ W3C (24. detsember 1999). "HTML 4.01 Strict DTD".

Välislingid

W3C HTML-i koduleht: HTML-i ja XHTML-i spetsifikatsioonid ja juhised.
The W3C Markup Validation Service – veebileht, mille abil saad kontrollida veebilehtede HTML-i korrektsust
W3schools
HTML, XHTML ja CSS artiklid, juhendid, vahendid
HTML 5 viimane versioon
HTML sissejuhatus

[1] V. Hanson, A. Tavast. HTML – Arvutikasutaja sõnastik

[2] L. Liikane, M. Kesa. HTML – Arvutisõnastik

[3] W3C. "Facts About W3C".

[4] W3C (21. september 1995). "HTML 2.0 DTD v1.30".

[5] W3C (14. jaanuar 1997). "HTML 3.2 DTD".

[6] W3C (24. detsember 1999). "HTML 4.01 Strict DTD".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

v r ISO standardid
1–9999	3 • 216 • 261 • 262 • 269 • 639(-1, -2, -3) • 1538 • 1989 • 2108 • 3166(-1, -2:EE, -2:US) • 3297 • 4217 • 7089 • 7098 • 7498 • 8601 • 8879 • 9000 • 9001 • 9075 • 9293 • 9594 • 9945
10000–19999	10206 • 13211 • 13616 • 14396 • 14496(-10) • 15445 • 16262 • 18004 • 19501 • 19505 • 19510
20000+	26300 • 26324 • ISO 27000 • 32000