Struktuurpäringukeel

Allikas: Vikipeedia
SQL
Faililaiendid .sql
Paradigma Mitu erinevat
Väljalaskeaeg 1974
Looja Donald D. Chamberlin,
Raymond F. Boyce
Arendaja ISO/IEC
Viimane väljalase SQL:2008 (2008)
Tüüpimine Staatiline, tugev
Implementatsioonid Mitmeid
Dialektid SQL-86, SQL-89, SQL-92, SQL:1999, SQL:2003, SQL:2008
Mõjutatud keeltest Datalog
Mõjutanud keeli Agena, CQL, LINQ, Windows PowerShell
OS Mitmeplatvormne

Struktuurpäringukeel (ingl Structured Query Language, SQL) on andmebaasi päringukeel, mis on loodud relatsioonbaasihaldurite (RDBMS) jaoks. Algselt põhines ta relatsioonialgebral. See hõlmab andmete päringuid, uuendamisi, struktuuri loomist ja muutmist ning andmete juurdepääsu kontrolli. SQL oli üks esimesi keeli Edgar Frank Coddi relatsioonmudelile tema mõjukast 1970. aasta tööst "A Relational Model of Data for Large Shared Data Banks".[1] Sellest on saanud levinuim relatsioonandmebaasides kasutatav keel. Seda hallatakse standardiga ISO/IEC 9075.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

SQL-i töötasid IBM-is 1970. aastate alguses välja Donald Chamberlin ja Raymond Boyce. See versioon nimega SEQUEL oli loodud andmete muutmiseks ja hankimiseks IBM-i andmebaasisüsteemist System R.

1970ndatel töötas IBM-i San Jose Uurimislabori töörühm välja relatsioonbaasihalduri System R. Donald Chamberlin ja Raymond Boyce lõid keele Structured English Query Language (SEQUEL or SEQL), et hallata System R-is salvestatud andmeid. SEQUEL muudeti hiljem SQL-iks.

Esimene relatsioonbaasihaldur oli RDMS, mis loodi MIT-is 1970ndate algul. Sellele järgnes omakorda Ingres, mis loodi 1974. aastal California ülikoolis. Ingres kasutas päringukeelt QUEL, mille SQL hiljem turult välja tõrjus.

1970ndate lõpus arendas firma nimega Relational Software (praegune Oracle) Coddi, Chamberlini ja Boyce'i kirjeldatud põhimõtete kui paljutõotava põhjal välja oma SQL-põhise relatsioonbaasihalduri. Ettevõtte eesmärk oli müüa seda USA mereväele, Luure Keskagentuurile ja teistele riiklikele agentuuridele. 1979. aasta suvel tutvustas Relational Software esimest kaubanduslikku SQL-i kasutavat andmebaasihaldurit Oracle V2, mis oli mõeldud VAX-tüüpi arvutitele.

Pärast SQL-i otstarbekus- ja kasutatavuskatseid hakkas IBM arendama kommertsvariante System/38, SQL/DS ja DB2, mis tulid välja vastavalt aastatel 1979, 1981 ja 1983. Need põhinesid esialgsel System R-il.

SQL-i on kritiseeritud märgatava platvormide vahelise ühilduvuse puudumise, puuduvate andmete käsitsemise jaoks ebasobivuse ning liigselt keeruka ja ajuti ebaselge grammatika ja semantika tõttu. Samuti puudub tal formaalsemate keelte nagu relatsioonialgebra rangus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]