Mine sisu juurde

Häme lääni jalaväerügement

Allikas: Vikipeedia

Häme lääni jalaväerügement ehk Tavastehusi lääni jalaväerügement, ka Hämeenlinna jalaväerügement (soome keeles Hämeen läänin jalkaväkirykmentti, rootsi keeles Tavastehus läns infanteriregemente) oli Rootsi kuningriigi sõjaväeline üksus Soomes aastatel 16261809.

Rügemendi asutas 1626. aasta 16. veebruaril Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Kolmekümneaastase sõja ajal asus väeosa alguses Soomes ja Eestimaal, kuid 1636. aastal saadeti Põhja-Saksamaale. 1641. aastal naasis rügement Soome, kuid juba järgmisel aastal viidi see taas Saksamaa sõjatandrile. Seekord jäi väeosa sinna kuni sõja lõpuni ja naasis Soome 1649. aastal. XVII sajandi 2. poolel olid mitmed kompaniid Liivi- ja Eestimaal garnisoniteenistuses. Kuningas Karl X Gustavi ajal osales rügement sõjas Poola vastu: selle viis kompaniid liideti krahv Jakob De la Gardie armeega ning see tegi kaasa sõjakäigu Kuramaale ja Leetu. Põhjasõja alguses aastatel 17001703 dislotseerus väeosa Riias. 1708. aastal võttis see osa sõjategevusest Ingerimaal, kuid kandis vangilangenute näol suuri kaotusi ja see formeeriti uuesti. Rügement osales Vene-Rootsi sõdades aastatel 1788−1790 ja 1808−1809. Pärast Soome Venemaaga liitmist väeosa kaotati.

Rootsi jalaväerügement koosnes XVII sajandi lõpul ja XVIII sajandi algul reeglina staabist ja kaheksast kompaniist. Taktikaliselt jagunes rügement kaheks eskadroniks ehk pataljoniks (kummaski neli kompaniid), millest ühte juhtis ooberst, teist ooberstleitnant või erandjuhul major. Kõige olulisem üksus oli ihukompanii, mis allus otse rügemendi ülemale. Ühe kompanii eesotsas oli ooberstleitnant ja teist juhtis major. Ülejäänud viit kompaniid juhtisid kaptenid. Häme lääni jalaväerügemendis oli majori kompanii tuntud ka premier-majori ja Asikkala kompanii sekund-majori kompaniina. 1696. aastal kuulus väeosasse 1025 meest. 1791. aastal formeeriti rügemendi juurde neljast kompaniist koosnev jäägripataljon.

Rügemendi ülemad

[muuda | muuda lähteteksti]
Alates Kuni Nimi Auaste
1626
1643
Henrik Burtz ooberst
02.06.1643
1652
Johann (Hans) Ritter (suri 1652) ooberst
1652
1674
Berend Mellin (1608−1690) ooberst
1674
10.03.1678
Diedrik von Essen (1620−1678) ooberst
24.04.1678
15.01.1686
Georg Anton von Brackel (1627−1686) ooberst
09.02.1686
02.01.1707
vabahärra (a-st 1693) Georg Johann von Maydell (1648−1710) ooberst (a-st 1700 kindralmajor, a-st 1703 kindralleitnant, a-st 1706 jalaväekindral)
11.11.1707
1708
Gustaf Zülich (1666−1743) ooberst
28.11.1712
30.08.1727
vabahärra Otto Johann von Maydell (1682−pärast 1736) ooberst (a-st 1719 kindralmajor)
30.08.1727
29.02.1728
vabahärra Carl Henrik Wrangel af Adinal (1681−1755) ooberst
29.02.1728
18.12.1734
Lorentz von Numers (1673−1736) ooberst
18.12.1734
16.02.1752
vabahärra Christoffer Conrad Bildstein (1672−1752) ooberst
14.04.1752
13.12.1765
Peter von Törne (1690−1765) ooberst (a-st 1764 kindralmajor)
11.02.1766
30.03.1766
Conrad Christian von Blixen (1716−1787) ooberst
30.03.1766
29.10.1772
Baltzar Achates von Platen (1712−1782) ooberst
29.10.1772
24.05.1780
vabahärra Carl Johan Schmiedefelt (1717−1797) ooberst (a-st 1776 kindralmajor)
24.05.1780
02.12.1790
krahv Fredric Arvidsson Posse (1727−1794) kindralleitnant
02.12.1790
30.08.1794
Carl Gustaf Ehrnrooth (1744−1817) ooberst
30.08.1794
15.09.1812
Hans Henrik Gripenberg (1754−1813) ooberst (a-st 1808 kindralmajor)