Häme lääni jalaväerügement
Häme lääni jalaväerügement ehk Tavastehusi lääni jalaväerügement, ka Hämeenlinna jalaväerügement (soome keeles Hämeen läänin jalkaväkirykmentti, rootsi keeles Tavastehus läns infanteriregemente) oli Rootsi kuningriigi sõjaväeline üksus Soomes aastatel 1626−1809.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rügemendi asutas 1626. aasta 16. veebruaril Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Kolmekümneaastase sõja ajal asus väeosa alguses Soomes ja Eestimaal, kuid 1636. aastal saadeti Põhja-Saksamaale. 1641. aastal naasis rügement Soome, kuid juba järgmisel aastal viidi see taas Saksamaa sõjatandrile. Seekord jäi väeosa sinna kuni sõja lõpuni ja naasis Soome 1649. aastal. XVII sajandi 2. poolel olid mitmed kompaniid Liivi- ja Eestimaal garnisoniteenistuses. Kuningas Karl X Gustavi ajal osales rügement sõjas Poola vastu: selle viis kompaniid liideti krahv Jakob De la Gardie armeega ning see tegi kaasa sõjakäigu Kuramaale ja Leetu. Põhjasõja alguses aastatel 1700−1703 dislotseerus väeosa Riias. 1708. aastal võttis see osa sõjategevusest Ingerimaal, kuid kandis vangilangenute näol suuri kaotusi ja see formeeriti uuesti. Rügement osales Vene-Rootsi sõdades aastatel 1788−1790 ja 1808−1809. Pärast Soome Venemaaga liitmist väeosa kaotati.
Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Rootsi jalaväerügement koosnes XVII sajandi lõpul ja XVIII sajandi algul reeglina staabist ja kaheksast kompaniist. Taktikaliselt jagunes rügement kaheks eskadroniks ehk pataljoniks (kummaski neli kompaniid), millest ühte juhtis ooberst, teist ooberstleitnant või erandjuhul major. Kõige olulisem üksus oli ihukompanii, mis allus otse rügemendi ülemale. Ühe kompanii eesotsas oli ooberstleitnant ja teist juhtis major. Ülejäänud viit kompaniid juhtisid kaptenid. Häme lääni jalaväerügemendis oli majori kompanii tuntud ka premier-majori ja Asikkala kompanii sekund-majori kompaniina. 1696. aastal kuulus väeosasse 1025 meest. 1791. aastal formeeriti rügemendi juurde neljast kompaniist koosnev jäägripataljon.
Kompaniid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ihukompanii
- Ooberstleitnandi kompanii
- Majori kompanii
- Sysmä kompanii
- Sääksmäki kompanii
- Asikkala kompanii
- Jämsä kompanii
- Rautalampi kompanii
Rügemendi ülemad[muuda | muuda lähteteksti]
| Alates | Kuni | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
| Henrik Burtz | ooberst | ||
| Johann (Hans) Ritter (suri 1652) | ooberst | ||
| Berend Mellin (1608−1690) | ooberst | ||
| Didrik von Essen (1620−1678) | ooberst | ||
| Georg Anton von Brackel (1627−1686) | ooberst | ||
| vabahärra (a-st 1693) Georg Johann von Maydell (1648−1710) | ooberst (a-st 1700 kindralmajor, a-st 1703 kindralleitnant, a-st 1706 jalaväekindral) | ||
| Gustaf Zülich (1666−1743) | ooberst | ||
| vabahärra Otto Johann von Maydell (1682−pärast 1736) | ooberst (a-st 1719 kindralmajor) | ||
| vabahärra Carl Henrik Wrangel af Adinal (1681−1755) | ooberst | ||
| Lorentz von Numers (1673−1736) | ooberst | ||
| vabahärra Christoffer Conrad Bildstein (1672−1752) | ooberst | ||
| Peter von Törne (1690−1765) | ooberst (a-st 1764 kindralmajor) | ||
| Conrad Christian von Blixen (1716−1787) | ooberst | ||
| Baltzar Achates von Platen (1712−1782) | ooberst | ||
| vabahärra Carl Johan Schmiedefelt (1717−1797) | ooberst (a-st 1776 kindralmajor) | ||
| krahv Fredric Arvidsson Posse (1727−1794) | kindralleitnant | ||
| Carl Gustaf Ehrnrooth (1744−1817) | ooberst | ||
| Hans Henrik Gripenberg (1754−1813) | ooberst (a-st 1808 kindralmajor) |
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Wirilander, Kaarlo. Suomen armeijan upseeristo ja aliupseeristo 1718–1810. Virkatalohaltijoiden luettelot. − Suomen Historiallinen Seura. Käsikirjoja III. Helsinki: 1953.