Berend Mellin

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Berend Bernhardsson Mellin (25. märts 1608 Steninge mõis, Soome26. september 1690 Stockholm)[1] oli Rootsi sõjaväelane, Käkisalmi lääni asehaldur; Vahnerowi, Batzwitzi ja Triglaffi härra; krahvide ja vabahärrade Mellinite suguvõsa esivanem.

Sündis Vahnerowi (Fahnrå), Batzwitzi (Bassewits) ja Triglaffi (Tryglå) härra, rüütelmeister Bernhard Stakesson Mellini[2] ja Anna Tweiselni (Zweiffeln; surnud 1608) pojana (teistel andmetel isa nimi Christoph Mellin). Tema ema oli Ellivere mõisniku Bernhard Tweiselni (Zweiffeln) ja Andja mõisast pärit Dorothea Wrangelli tütar ja Ellivere pärijanna.

1668. aastal naturaliseeriti ta Rootsi aadliks ja immatrikuleeriti samal aastal Rootsi Rüütelkonda aadlisuguvõsana nr. 736.

Talle kuulusid Eestimaal Ellivere (Ellefer) ja Soomes Ala-Urpala mõis.

Ta on maetud Viiburi vanasse toomkirikusse (soome k. Viipurin vanha tuomiokirkko).

Sõjaväeline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Berend Mellin oli kolm korda abielus:

  • 1631. aasta pühakutepäeval Injus abiellus Margaretha Paykulliga (1614–1666), kelle vanemad olid Inju mõisnik Jürgen Claesson Paykull ja Margaretha Treyden Kurna mõisast.[3] Abielust sündisid:
    • Jürgen Mellin (1633–1713), Rootsi krahv, kindralfeldmarssal, Bremen-Verdeni (1696–1698) ning Pommeri (1698–1711) kindralkuberner (rootsi k. Jürgen Mellin)
    • Bernhard Mellin (1636–1682), Rootsi sõjaväelane, Karjala rügemendi ülem, abiellus vabapreili Katharina Creutziga (1640–1687), kes oli admiral Lorentz Creutzi ja vabapreili Elsa Duwalli tütar, vabahärrade Bernhardi, Gustafi, Lorentzi ja Ernst Johan Mellini (1674–1746) isa
    • Hermann Mellin (surnud 1701), Rootsi vabahärra ja sõjaväelane, Hämeenlinna lääni rügemendi kolonelleitnant, abiellus 1668. aastal kolonelleitnant Hans Willigmanni tütre Elisabeth Dorotheaga
    • Gustaf Adolf Mellin (surnud 1708), Rootsi vabahärra ja sõjaväelane, Pori lääni rügemendi kolonelleitnant, aastast 1700 Viiburi lääni jalaväe ülem, abiellus vabapreili Margaretha Creutziga (1655–1690), kes oli admiral Lorentz Creutzi tütar
  • 1671. aastal abiellus Sophia Elisabeth von Friesendorfiga (surnud 1677; Hieronymus von Friesendorffi ja N. N. von Bockholtzi tütar)
  • 1680. aastal abiellus Anna Schulmanniga (surnud 1686; Otto von Schulmanni ja Anna von Wolfframsdorffi tütar)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...(1754) lk. 573".
  2. "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...(1754) lk. 573".
  3. [Link"Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2 Estland, Görlitz (1930) lk. 573"].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]