Guy Barbier

Guy Barbier de Courteix (20. september 1921 Chabanais – 21. juuni 2011 Helsingi) oli prantsuse rahvusest roomakatoliku vaimulik, kes töötas alates 1964. aastast Soomes ja alates 1992. aastast paralleelselt ka Eestis.

Alates 12. eluaastast õppis maristide vennaskonna internaatkoolis Marseille lähistel, umbes 500 kilomeetri kaugusel sünnikodust.

Pärast Prantsusmaa okupeerimist Saksa vägede poolt 1940. aastal saadeti töölisena Saksamaale Halle linna sõjatehasesse, kus liitus vastupanuliikumisega. Peatselt arreteeriti, viibis kinnipidamisel viies eri vanglas ja neljas koonduslaagris, muuhulgas ka kurikuulsates Buchenwaldi ja Dachau laagrites. Sõja lõpul asus koonduslaagris Tšehhi territooriumil; sealt vabanedes kaalus vaid 42 kilogrammi ja põdes tuberkuloosi.

Pöördunud koju tagasi, keskendus tervise parandamisele ja füüsilisele taastumisele. 1946 asus õppima vaimulikku seminari. 29. juunil 1951 pühitseti preestriks ja asus tööle Lyoni piiskopkonnas kogudusepreestrina. Oli Prado preestrite vennaskonna liige.

Oli 1950. aastatel seotud vasakpoolse, liberaalset teoloogiat viljelenud töölispreestrite liikumisega; töötas 1954–1959 preestrina Lyoni tehastes.

Soovides osaleda Venemaa taaskatoliseerimises, suundus õppima Rooma Collegium Russicumi ülikooli Bütsantsi teoloogiat, kuid ei saanud sealt piisavat vene keele oskust. Nii asus õppima Helsingi Ülikooli ja töötas õpingute kõrvalt Espoo oikumeenilises keskuses.

1966–1986 oli heategevusorganisatsiooni Emmaus juht Soomes ja pälvis oma tegevuse eest selles liikumises 1983. aastal Soome kristliku rahuliikumise rahupreemia.

Soomes teenis mitmetes kirikutes ja kogudustes, sealhulgas 1971. aastast Myllyjärvi oikumeenilises keskuses ja selle juures paiknevas pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kabelis.

Alates 1986. aastast töötas Helsingi Püha Henriku katedraali vikaarpreestrina, vastutades peamiselt immigrantidest koguduseliikmete hingehoiu eest. On olnud Myllyjärvi karmeliitide ja Helsingi birgitiinide nunnakloostri vaimulik isa.

1980. aastate keskpaigast alates viibis ka lühiajalistel pastoraalvisiitidel Nõukogude Liidu territooriumil, peamiselt Valgevenes ja Ukrainas; hiljem, pärast Nõukogude Liidu lagunemist, on korraldanud Venemaal rekollektsioone nii ilmikutele kui ka vaimulikele.

Eestit külastas esmakordselt aprillis 1990, viies läbi jumalateenistusi ja korraldades kohtumisi nii Tallinna kui ka Tartu katoliku kogudustes.

Aastatel 1992–1996 oli ta Eesti katoliku kiriku generaalvikaar, esindades tol ajal kohapeal Vilniuses resideerinud apostellikku administraatorit. Alates 1996. aastast oli ta kirikukohtu audiitor.

Aastaid oli isa Guy Barbier Tallinna Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema koguduse hooldaja.

Isa Guy valdas prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, vähesel määral ka ukraina ja eesti keelt.

Allikad

• Õunapuu, Rein. Isa Guy Barbier Eestis. – Kiriku Elu, nr 4, juuni 1990, lk 12.
• Halme, Ritva. Isä Guy Barbier 50 vuotta pappina. – Fides, nr 20, 2001, lk 8–9.