Gumpoldskirchen
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2024) |
| Gumpoldskirchen | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Vaade Gumpoldskirchenile | |||
 Vapp
| |||
|
| |||
| Koordinaadid | 48° 3′ N, 16° 17′ E | ||
 Asend Mödlingi ringkonnas | |||
  | |||
Gumpoldskirchen on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Mödlingi ringkonnas.
Vallaala ulatub Viini nõo tasandikelt Anningeri metsaaladeni Wienerwaldis. Gumpoldskirchen on väga kuulus oma veini, eriti Spätrot-Rotgipfleri segu, ja "Heurigeride" poolest, kuna see meelitab Viinist oma mäenõlva viinamarjaistandustesse palju turiste. Gumpoldskirchen on saanud oma nime Passau Gumpoldi järgi.
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Gumpoldskirchenis on pehme mandriline kliima, mis on tingitud selle lähedusest Austria spaapiirkonnale. Otse läänes asuv Wienerwald mõjutab ka kliimat. Meteoroloogia ja geodünaamika keskinstituudil on Gumpoldskirchenis 250 ilmajaama.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kiviaja inimesed asustasid piirkonna u. 6500 aastat tagasi. Seejärel asusid piirkonda elama roomlased ja leiti, et praegust linna läbib oluline transporditee. Isegi eelajaloolistel aegadel kasvatasid varasemad tsivilisatsioonid Eichkogeli nõlvadel veini.
Juba 14. sajandil oli Gumpoldskirchen turu- ja kohtupidamise paik.
Gumpoldskirchenit, nagu nii mõndagi tema naabervürstkonda, laastasid kaks korda türklaste Viini piiramised.
18. sajandi lõpuks hakkas Gumpoldskirchen industrialiseeruma. Seal oli palju tehaseid ja see aitas suuresti kaasa Austria-Ungari kiirele industrialiseerimisele.
Pärast anšlussi 1938. aastal sai Gumpoldskirchenist Suur-Viini osa. Teise maailmasõja lõpupoole muutus Gumpoldskircheni ümbrus intensiivse lahingu piirkonnaks saabuvate Nõukogude vägede ja allesjäänud 6. SS-tankiarmee vahel.
Gumpoldskirchen sattus kahjuks 1985. aasta dietüleenglükoolveini skandaali, mille käigus kutsusid paljud Austria veinitootjad üles lisama ebaseaduslikke (ja potentsiaalselt kahjulikke) koostisosi. Skandaal tekitas Austria veinitööstusele kahju, mille ületamise eest see tänagi võitleb.
Vaatamisväärsusi[muuda | muuda lähteteksti]
Püha Miikaeli kirik[muuda | muuda lähteteksti]
Püha Miikaeli kirik on gooti stiilis toomkirik Gumpoldskirchenis. Kiriku alt leiti hiljuti avastatud krüpt.
Saksa ordu linnus[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa ordu kasutas seda linnust esmakordselt 1241. aastal ja see toimis kindlusena järgmised paarsada aastat. Loss ehitati ümber 1931. aastal ja pärast anšlussi muudeti see veinitehase uurimisinstituudiks. Loss sai kahjustusi Teise maailmasõja lõpuaastatel ja 1946. aastal anti see kirikule tagasi. 1998. ja 1999. aastal tehti lossis renoveerimistöid ja täna on see populaarne külalistemaja.
Kaak[muuda | muuda lähteteksti]
Kaak seisab kohe raekoja ees. See on suur 1563. aastal ehitatud kivi, millele on meiseldatud pealdised. Kaak oli linna turuõiguste sümbol. Seda kasutati ka seaduserikkujate karistamiseks, kes seejärel kivi külge aheldati ning mõnikord isegi piinati ja tapeti.
Raekoda[muuda | muuda lähteteksti]
Vana raekoda ehitati renessansiajal ja oli algselt kohtumaja. Sammassaal on teisel korrusel veel tänagi näha. Raekojas on veel vanu vangikonge, kuid praegu kasutatakse neid laona.