Gregooriuse laul
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Gregooriuse laul, ka gregooriuse koraal (ladina keeles cantus Gregorianus, inglise keeles Gregorian chant, saksa keeles gregorianischer Gesang) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik liturgialaul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse laul on üldnimetus, mis ühendab erinevaid muusikastiile, muusikažanre ja muusikavorme.
Gregorius Suure kirikureformi raames võeti kasutusele uus liturgia. Reformi käigus ühtlustati ka liturgilised tekstid. Gregooriuse laulu viisivara arenes välja varakristlikest piirkondlikest, eriti vana-rooma ja gallia laulutraditsioonidest peamiselt 9. ja 10 sajandi jooksul.
Olenevalt liturgiast võis gregooriuse laulu esitajaks olla kas solist või lauljate rühm. Üldjuhul on gregooriuse laul ilma saateta, ladinakeelne, valdavalt proosatekstiline, värsstekstilised žanrid (näiteks hümn) on vähemuses. Gregooriuse laulu meloodiate ülesmärkimiseks kasutatakse erilisi noodikirja märke, neumasid. Mitmehäälse le kunstmuusikale on gregooriuse laul tihti olnud aluseks cantus firmuse'na.
Gregoriuse laulu stiilid
[muuda | muuda lähteteksti]Ornithoparchus teeb oma tekstis "Micrologus" (1517) vahet gregooriuse laulu kahel stiilil: concentus'el, mille all ta peab silmas tavapärast gregooriuse laulu meloodiat, ning accentus'el, millega ta tähistab liturgilist retsiteerimist.
Concentus-stiili iseloomustab vaba, paljudest erinevatest helidest koosnev meloodia. Concentus-stiili allstiilid on
- süllaabiline stiil, mille puhul silbile vastab üks heli. See stiil on tavaline retsiteerimisel, hümnides ning lihtsamates antifoonides;
- neumaline stiil, mille puhul silbile vastab tavaliselt 1-4 heli. Neumanotatsioonis vastab igale helide rühmale üks neuma;
- melismaatiline stiil, mille puhul silbile vastab paljudest helidest koosnev kaunistus ehk melism.
Accentus-stiili iseloomustab teksti retsiteerimine. Retsiteerimist ühel helil liigendavad lihtsad meloodiavormelid, mida nimetatakse aktsentideks. Aktsentide esinemine langeb kokku tekstis olevate interpunktsioonimärkidega (koma, koolon, punkt). Aktsendid on tavaliselt süllaabilised, st ühele silbile vastab üks noot.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Dom Jacques Hourlier. Vestlused gregooriuse laulu vaimsusest. [Tõlkinud Meelis Tõns]. [Tartu]: P. Korol, 1996. ISBN 9985867009
- David Hiley. Gregorian chant. Cambridge (UK), New York: Cambridge University Press, 2009. ISBN 9780521870207 (kõvak.), ISBN 0521870208 (kõvak.), ISBN 9780521690355 (pehmek.), ISBN 0521690358 (pehmek.)
- Toomas Siitan, Anu Sepp. Muusikaõpik gümnaasiumile. [Toimetanud Malle Värk; noodigraafika: Ene-Reet Ehala, Toomas Siitan (noodinäited), Eerik Jõks (gregooriuse laulude tänapäevane üleskirjutus); kujundanud Terje Hütt]. [Tallinn]: Avita, 2008. ISBN 9789985213797
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Õppevahendid
[muuda | muuda lähteteksti]- Canticum Novum Gregoriuse laulu teooria ja tehnika (inglise keeles)
- Noodid, lauluraamatud ja laulud allalaadimiseks.
- "Liber Usualis", 1961. aasta väljaanne Sissejuhatus sisaldab kõik vajaliku kvadraatkirja lugemaõppimiseks (inglise keeles)
- Singing Gregorian Chant Gregoriuse laulu algõpetus (inglise keeles)